/nginx/o/2012/11/16/1436876t1h41bf.jpg)
/nginx/o/2011/05/01/569731t1h084f.jpg)
Vikerraadio peab plaani otse-eetrisse helistajad eelnevalt üle kuulata, et tuvastada, ega nad näiteks purjus pole, ja uurida, mida nad eetris öelda kavatsevad. Samu mõtteid mõlgutavad ka mitmed teised raadiojaamad.
Tellijale
Raadiojaamad tegelevad otse-eetrisse helistajatega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui ajalehtede võrguväljaannetele heidetakse vahel ette, et ebatsensuurseid kommentaare ei kõrvaldata piisavalt kiiresti, siis keerulises olukorras on ka raadio otsesaated, kus võetakse vastu kuulajate telefonikõnesid.
Näiteks kõlas Vikerraadio saates «Vinguviiul» ähvardus Andrus Veerpalu dopinguskandaalist kirjutanud Postimehe ajakirjaniku aadressil, mis kõlas umbes nii: «Tuuli Koch tuleks maha lasta. Ma tean, kes seda ka teha võiks. See on mu poeg, aga ta on kahjuks haige.» Saatejuhtidel on keeruline niisugust kõnet eelneva kontrollita vältida.
«See ei ole paraku veel lähiaja teema, aga meil on plaan, et keegi inimene võtab eelnevalt kõne vastu, kuulab, mida öelda on, ja siis suunab sellele, kes on eetris,» rääkis Vikerraadio peatoimetaja Riina Rõõmus mõttest, mida toimetuses pikemat aega mõlgutatakse. «Seda tehakse väga paljudes kohtades maailmas.»
Üheks niisuguse eeltsensuuri põhjuseks nimetas ta väga järjekindlaid helistajaid, kes iga päev eetrisse pääsevad. «Kindlasti tuleb välja filtreerida purjus inimesed,» lisas Rõõmus. Muudatuse tarbeks poleks vaja eraldi töötajat palgata, kuna aeg, mil helistajaid eetrisse lastakse, on väga lühike.
Samasugune võte on kasutusel näiteks Elmari raadios. Selle peatoimetaja Owe Petersell rääkis, et kui tegemist on soovisaatega, siis võetakse kõned eetriväliselt vastu, küsitakse, mis on helistaja nimi ja milline on tema soov, ja alles seejärel lastakse ta otse-eetrisse.
«Selline filter toimib,» kinnitas Petersell. «Suuremate nn show’de puhul on võimalik ka see, et me kõne eelnevalt salvestame ja paneme paar minutit hiljem eetrisse.» Ennekõike tehakse seda selleks, et välistada kõne katkemist, mida juhtuvat väga palju.
«Mingeid ähvardusi või midagi väga roppu meil pole eetris olnud,» sõnas Petersell, kuid möönis, et kui reedel või laupäeval on soovisaade, siis satub helistajate hulka ka purjus inimesi.
Raadio Kuku peatoimetaja Janek Luts rääkis, et Kukus kõnesid eelnevalt ei salvestata, kuid on olemas filtrid ebastabiilsete helistajate jaoks. Lutsu sõnul tuleb selliseid juhtumeid ette iga päev, kuid helistamise intensiivsus oleneb teemast. Helistajad on enamasti ühed ja samad inimesed.
«Kui rääkida Communicorp Group Ltd kogemusest, kuhu Kuku raadio kuulub, siis on üldjuhul nemad kah läinud lõpuks seda teed, et kasutavad eeleetrit,» rääkis Luts välismaa raadiote suundumusest. «Eriti huvitavad on mõningad kogemused, kus selliseid saateid toodetakse nihkega.»
See tähendab, et mis eetrisse jõuab, on stuudios toimunud paar minutit varem. Nihe annab aega eetrit puhastada. «Asjad ei ole meil veel nii hulluks läinud, et päris niimoodi teha,» lausus Luts. «Palju sõltub sellest, kas saatejuhid suudavad ebastabiilseid sissehelistajaid niimoodi ohjeldada, et see ei jääks domineerivaks.»
Lutsu sõnul pole mõtet vahel eetrisse sattuvaid ähvardusi ja solvanguid väga valuliselt võtta, sest inimene räägib ju oma häälega ja tema telefoninumbrit saab tuvastada.