Andrus Peegel on näinud mitmes ametiasutuses president Toomas Hendrik Ilvese fotot. See tundub talle kabinettides nii üksluine, et ta mõtles fotode asemele välja pakkuda riigipea uut moodi pildid.
Seinalt vaatab vastu riigipea
«Miks ei võiks presidendi portree olla nüüdisaegselt kujundatud ruumis nüüdisaegse graafilise lehena,» arutles Peegel. «Innovatiivsel riigil on innovatiivne president, kelle kujutamine võiks olla samuti innovatiivne.»
Mõeldud, tehtud. Nüüd saabki Karlovas Mikkeli galeriis avatud näitusel «Presidendid» vaadata kunstnik Peegli mängu president Ilvese portreega. Kuue pildi loomisel on olnud abiks arvuti, mängus on rastrid, detailikordused, mulgi värvid jpm.
President Ilves ei ole kõige kuulsam isik, keda Peegel on kujutanud. Alles neljapäeva öösel lõpetas ta äsja naise võtnud Briti printsi Williami pildi.
Peegli pilte igal nädalal enim kõneainet pakkunud inimesest on avaldanud laupäeviti Postimees.
Seekord vedas alt oletus, et toimetus soovib pilti printsist: reede hommikul tuli hoopiski üllatuslik tellimus – pankur Jaan Männik. Ja nii ei saanudki kunstnik loodetud vaba reedet.
Väga kuulus on ka Lenin. Nõukogude ajal oli aga tema kujutamine ametlikult reglementeeritud.
Millalgi 1980. aastate algul said tellimuse joonistada proletaarlaste suurt juhti kunstnikud Andrus Peegel ja Mati Vaitmaa.
Kunstinõukogus tekkis Vaitmaal tõrge, sest Lenini pea oli lopergune. Peeglil läks paremini. Tema joonistus osteti Väimelasse 112 rubla eest, kusjuures Peegli kuupalk oli 90 rubla.
President Ilvese kuuest pildist Mikkeli galeriis ei ole veel ühtki ostetud, kuigi hind (150–180 eurot) ei ole kuigi krõbe.