Elupõlisel õpetajal täitub 70 aastat koos armastatud ajalehega

Põline Postimehe tellija Nora Toots on lugenud ka stalinistliku sisuga Edasit ja tema teab, mida tasub tänases Eestis üle kõige hinnata – sõnavabadust. Foto: Margus Ansu

See siin on kummardus Postimehe kõige lojaalsemate lugejate ees. Nende vanahärrade ja -prouade jaoks on Postimees ning vahepealne Edasi olnud aastakümnete jooksul ajalehe sünonüüm, miski, mida nad on alati tellinud ja tellivad ka praegu, pensioni arvelt. Selles väärikas seltskonnas paistab iseäranis silma elupõline õpetaja Nora Toots (87) – kas ja kui palju on meil veel neid, kes tellisidki 1948. aastaks Postimehe, mitte Edasi? Tootsil täitub tänavu Postimehe katkematu tellijana 70 aastat!

Ehkki Postimehe sisu oli 1948. aastal stalinistlik, nimetati ta Edasiks ümber alles sama aasta 1. mail. «Olin nii uhke, et selle nimi oli veel Postimees,» ütleb Toots. «Mäletasin lapsepõlvest, kuidas isa Postimeest luges ja olin õnnelik, et sain tellida samanimelist ajalehte – ehkki sisu oli sootuks teine, oli nimi veel säilinud. Aga üsna ruttu muudeti see ringi.»

Toots on hoolimata oma vanusest praegugi nii aktiivne, et teda on keeruline telefonitsi tabada. Tal on kuus lapselast ja neli lapselapselast. Õpetajaameti pani Toots Tartu kommertsgümnaasiumis maha 81-aastasena, aga veel praegugi aitab pikaajaline Tartu Ülikooli inglise keele dotsent keeltekoolide õpilasi järje peale.

Inglise filoloogiat õppisite te Stalini ajal, nagu ma aru saan.

Aastatel 1948–1953. Lõpetasin 1953. aasta kevadel, Stalin suri märtsis. Kui ta suri, siis Moskva muidugi põles, aga meil siin perifeerias itsitati naerda. Mõni ütles, et kuule, nuta ka! Valitsus nõuab!