Arhitekt: Nõmme keskuses kasutatakse uudset lahendust

Nõmme ristmikul on kasutatud uudset lahendust, et luua just jalakäijatele sobiv lahendus. Arhitekt Ott Alveri sõnul võiksid eestlased muuta oma harjumusi ning sarnaselt skandinaavlastega veeta rohkem aega väljas avalikus linnaruumis.

«Selle projekti puhul on kavandatava väljaku kõrval väga oluline koht ristmikul. Meile tundus mõistlikum olemasolev lahendus alles jätta ehk lasta inimestele ka diagonaalselt üle ristmiku jalutada,» tutvustas uut Nõmme keskuse projekti arhitekt Ott Alver büroost Arhitekt Must.

Alveri sõnul soovisid nad, et jalakäijad tunneksid end ristmikul kõige tähtsamatena. Ristmiku katendina on kavas kasutada confalt-komposiitkatet (spetsiaalne betooni ja asfaldi segu), mida siinmail seni ristmiku puhul kasutatud ei ole. Confalti vahele paigutuvad graniitkivist ringid, millega tekib ristmikul uudne hübriid kõnnitee ja autotee katendist.

Nõmme ristmikule on kavas panna confit-kate. Foto: Arhitekt Must OÜ

Arhitekti sõnul on Nõmme keskuses asuv ristmik kõige loogilisem paik, kuhu saaks tekkida väljak, sest tänavad toovad inimesed sinna kokku. Ta lisas, et kui puudub mõtestatud avalik linnaruum, siis keskusesse jõudnud inimesed seal ei peatu, vaid lihtsalt läbivad. «See printsiip kehtib nii kesklinnas kui ka Nõmme keskuses,» ütles ta.

Sotsiaalmeediasse tekkisid kohe pärast eskiisi avalikustamist väited, et sellise avaliku väljaku loomine on mõttetu, kuna Eestis on üheksa kuud kehva suusailma. Arhitekti sõnul sellised argumendid tapavad igasuguse diskussiooni juba eos, kuna sel juhul pole Eestis võimalik midagi õue kavandada.

 Väljaku keskele on kavandatud jalakäijate ala. Foto: Arhitekt Must OÜ

«Kui vaadata Taani või Rootsit, siis seal on inimesed palju aktiivsemad aastaringselt väljas käima, istuma, tarbima avaliku ruumi, aga eestlased on ainult kolm kuud õues,» sõnas Alver. «Muudame oma harjumust, ega midagi teha ei ole, meie ilm ongi selline,» soovitas ta. 

«Uue väljaku keskele tekib jalakäijate tänav ja servadesse sopid, kus inimesed saavad haljastuse vahel istuda,» rääkis Alver. Lähteülesande kohaselt tuli Nõmme keskne väljak kavandada nii, et ala ei oleks üleni täisehitatud ja seal saaks läbi viia väiksemaid väliüritusi-laatu.

Kahro maja esimesel korrusel asuvad ärid võiksid püsti panna väliterrassid. Foto: Arhitekt Must OÜ

Keskväljaku ääres asub 1930ndatest pärit funktsionalistlik maja, omaaegsete Sangaste telliskivitehaste omanike vendade Kahrode rajatud hoone. Maja esimesel korrusel on suured klaasakendega pinnad, kuhu saaks tekkida välialadega kohvikud. Väljaku lahenduses on selleks jäetud piisava suurusega tühjad sopid.

Samuti näeb uus lahendus ette keskväljaku tinglikku pikendamist Nõmme kultuurikeskuse ja raamatupoe ette. Samas Nõmme turu esisele tänavale polnud võimalik ja ka mõtekas väljakut laiendada. Siiski nähakse uue väljaku kasutajana just turulkäijaid. «Kui inimene midagi turult ostab, siis saab ta minna väljakule, istuda haljastuse vahele, süüa turult ostetud värsket toitu, lapsed saavad mängida. See loob kohale veel ühe väärtuse juurde,» selgitas arhitekt. Kuna väljak asub lõunapoolses küljes, siis on lootust.

Eraldi on kavas märgistada rattatee. Foto: Arhitekt Must OÜ

Üldplaneeringu kohaselt on Nõmme turu esisele tänavale ette nähtud rattatee. Ruumi eraldi rattatee rajamiseks polnud – tuli luua ratturite ja jalakäijate ühisala. «Markeerisime rattatee trassi kõnniteel teistsuguse katendiga, et ratturid saaksid Nõmme keskusest mugavamalt läbi sõita,» selgitas arhitekt.