Eesti vanim seilav purjekas leidis koha Lennusadamas

Hoppet Foto: Toni Läänsalu

Vanim Eestis ehitatud ja tänini merd sõitev purjelaev Hoppet jääb pikemaks ajaks Eesti meremuuseumi halduses olevasse Lennusadamasse, kus kõik huvilised laevaga tutvuda saavad.

Aastatel 1925–1926 Läänemaal Spithamis ehitatud, aastakümneid Soome ja Rootsi lipu all seilanud ning 21. sajandil põhjalikult renoveeritud kahvelkuunar Hoppet veetis paar viimast aastat Vahemerel ning jõudis Eestisse alles eelmisel nädalal.

Meremuuseumile tegi Hoppeti saabumine suurt rõõmu, sest pärast Kajsamoori lahkumist polnudki Lennusadamal külastajatele ühtegi puidust purjelaeva näidata. Nüüd seisavad aga sealse kai ääres nii Hoppet kui ka 2014. aastal ehitatud jaht Runbjarn. Koostöösoovi on üles näidanud nii muuseum kui ka Hoppeti reeder Pekka Rooväli, kuid üksikasjad on veel täpsustamisel.

Meremuuseumi direktor Urmas Dresen kõneles, et praegu valmistatakse ette näitust, mis avatakse 23. veebruaril Lennusadama angaarides. «Algul oli näituse pealkiri lihtsalt «Sada laeva», nüüd on see aga saanud uue nime: «Sada jalga kiilu all ehk Eesti Vabariigi ajalugu läbi saja laeva»,» ütles Dresen. Ka Hoppet on üks nendest laevadest, mida väljapanekul näha saab. Dreseni sõnul ongi tegelikult üsna keeruline Eesti Vabariigi pikka läbikäidud teed esitada. «Vahepeale jäävad ju aastad, kus oli punavõim ja Eesti laevad sõitsid välisvetes, nii et igasse aastasse üks laev leida on üsna keeruline. Aastasse 2011 on oma koha leidnud Hoppet,» rääkis ta.

Dreseni sõnul on Hoppet oluline seetõttu, et see on ainuke laev, mis pärit veel esimesest Eesti Vabariigist ning on seni purjede all ja täies sõiduvalmiduses. «Hiiumaal on muidugi veel Õngu rannas ehitatud purjekas Alar, mis on oma kogu poolest isegi suurem, aga karta on, et Alari perspektiiv meresõidu mõttes ei paista kõige optimistlikum,» mõtiskles Dresen.

Paljude inimeste aastatepikkuse töö tulemusena on Hoppet Dreseni sõnul korralikult taastatud ning lõpuks jõudnud tagasi koduvetesse ja just Lennusadamasse. «On eriti suur rõõm, et terasaurikute ja sõjalaevade ning väiksemate aluste kõrvale on meile nüüd lisandunud ka purjelaevu,» lausus Dresen.

Dresen tunnistas, et kui ajaloost rääkida, siis on Hoppetil pagana palju vedanud. Ta selgitas, et kuna laev müüdi juba 1928. aastal Eestist ära Soome, kujunes tema saatus palju õnnelikumaks võrreldes kümnete Eesti purjelaevadega, mis sõjas hävisid või punavõimu kätte sattusid.

Meremuuseumi teadur Feliks Gornischeff kinnitas, et Hoppeti ajalugu on tõepoolest kirju. «Kõigepealt müüdi ta Soome, pärast seda oli ta veel pikka aega Rootsis kasutusel lõbusõidulaevana ning Eestisse tagasi jõudis laev alles 2011. aastal,» kõneles Gornischeff.

Dresen lisas, et kiita tuleb ka Puulaevaselts Vikanit ja Alar Schönbergi, kes laeva restaureerimise ja vastutuse omal ajal enda peale võtsid. «Me kõik teame, kui keeruline on sellise suure purjelaeva taastamine ning hiljem selle ekspluateerimine ja kasutamine,» märkis Dresen. «Tänaseks on laeval juba teised reederid ja arvestades, kui lühike on meil laevasõiduhooaeg, on selle opereerimine paras väljakutse.»

Ta nentis, et veebruaris, kui Lennusadama näitus avatakse, pole õues teadupärast eriti hea purjetamisilm. Ent kuna näitus jääb avatuks järgmise aasta alguseni, kavatseb muuseum selle aja jooksul Hoppetiga kindlasti mõne ühise programmi välja pakkuda.

Hoppeti reeder Pekka Rooväli/ Foto: Toni Läänsalu Foto: TONI LÄÄNSALU/PM/SCANPIX BALTICS

Hoppeti reeder Pekka Rooväli arvas samuti, et vanim Eestis ehitatud ja tänini säilinud ning sõidukõlblik purjelaev võiks nüüd Tallinnas inimestele ligipääsetav olla. «Pärast renoveerimist oli laev seotud mitmete projektidega ja läks mitmeks aastaks Vahemerele, nii et siinsetest inimestest polegi peaaegu keegi Hoppeti pardale saanud,» kõneles Rooväli.

Ta lisas, et kuna Hoppet on nüüd 91-aastane ehk mitte palju noorem kui Eesti Vabariik, oleks eriti tore tuua laeva pardale kooliõpilasi, et neile tutvustada, kuidas meresõit purjelaevaga käib, ja seda Tallinna lahel praktiseerida.

Et ka linnarahvas saaks Hoppetiga rohkem tutvuda, püütakse reederi sõnul koostöös Lennusadamaga mitmesuguseid projekte välja nuputada. «Mõtleme, kuidas teha nii, et laev ka ellu jääks, sest sellise purjelaeva ülalpidamine on päris krõbe kulu. Puust laev on ikka puust laev ja tahaks, et ta oleks ka viiekümne aasta pärast sama hästi säilinud kui praegu,» ütles reeder.

Ta tõdes, et tänavune meresõiduhooaeg saab küll kohe läbi, kuid laev jääb loodetavasti siiski huvilistele avatuks. «Hooaeg kestab heal juhul oktoobri lõpuni. Ilmselt nädala pärast hakkame juba vaikselt asju maha võtma ja talveks valmistuma. Aga proovime laeva ka talvel lahti hoida, tahaks soovijatele Eesti saarte ulukite liha ja muud sellist pakkuda,» sõnas reeder.

Kokku on purjekal umbes 25 magamiskohta. Pikamaasõite esialgu plaanis ei ole ja troopilistesse vetesse, kus meri möllab, on teda Roovälja sõnul üsna raske viia.

BOX

Hoppet

Rahvakeeli kaljas, ametlikult kahvelkuunar

Meeskond: 4 meremeest

Purjepind kokku: 240 ruutmeetrit

Pikkus: 22,4 meetrit (koos poomi ja pukspriidiga ligi 30 meetrit)

Laius: 6,5 meetrit

Süvis: 1,8–2,2 meetrit

Ehitusaeg: 1925–1926 laevameister Mathias Schönbergi juhtimisel Spithamis Läänemaal

1928 müüakse Soome

Alates 1960. aastatest Rootsi lipu all

21. sajandi algul ostab laeva ettevõte Rederi Ab Hoppet, algab renoveerimine

2010 lastakse renoveeritud kere ning uute mastide ja purjedega laev taas vette

2011 ostab Hoppeti MTÜ Puulaevaselts Vikan, laev tuuakse Eestisse

2012 läheb Hoppet taas merele