/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/10/12/7202363t1hc8cb.jpg)
Endine riigikogu liige Olga Sõtnik peab aasta lõpuks esitama ettepanekud, kuidas leida rakendust suurtesse võlgadesse sattunud Narva Aleksandri kirikule.
Olga Sõtnik püüab skandaalsele kirikule rakendust leida (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul on nimekiri organisatsioonidest olemas, kellega koostööd teha, aga eks ka need, kes ise huvi tunnevad, on ühendust võtnud,» rääkis kultuuriministeeriumis kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialistina töötav Olga Sõtnik.
Ta lisas, et päris ulmelisi ja ebarealistlikke projekte ei ole seni talle välja pakutud. Sõtniku sõnul on enam-vähem teada, milliseid ringkondi kirik võiks huvitada.
«Mulle anti ülesanne hästi avatult sellele läheneda ja kuulata ära kõik osapooled, arvamused ja ettepanekud,» rääkis ametnik. Ta toonitas, et hetkel on tegu nö idee korjega ja on veel vara rääkida tulevase projekti eelarvest ega ka selle rahastamisest.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/12/7202343t1h518b.jpg)
Sõtniku sõnul on juba kohapeal käinud asja uurimas Eesti kunstiakadeemia tudengid. «Olen rääkinud kohaliku kogudusega ja nemad tahavad, et hoone säiliks ja seal oleks mõistlik tegevus sees. Kõik on huvitatud, et see taastada ja hoone ei laguneks ära,» sõnas Sõtnik.
Varem aastaid riigikogus keskerakonna esindajana töötava naise sõnul sai ta selle lisaülesande septembris ning ettepanekute kokkuvõte peaks valmima aasta lõpuks.
«Mäletatavasti kohtusid kultuuriministeeriumi, siseministeeriumi, Eesti Evangeelse Luterlik kiriku (EELK) ja Narva linna esindajad Narva kiriku teemal selle aasta mais,» ütles kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Ave Toots-Erelt.
Kultuuriministeeriumis toimunud kohtumisel otsustati, et Narva Aleksandri kiriku temaatikaga edasi liikumiseks tuleb välja selgitada kiriku võimalikud kasutusvõimalused. Kultuuriministeeriumi ülesandeks jäi neid arutelusid kiriku edasise tegevuse osas korraldada ning tuua kontseptsioonis välja ettepanekud võimalike edasiste tegevust kohta.
Narva Aleksandri kiriku kontseptsiooni koordineerimise ülesanne anti ministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialistile Olga Sõtnikule. «Kuna peaspetsialist tegeleb lisaks mitmetele teistele tööülesannetele ka projektiga, mis on seotud Narvaga, sh eesti keele maja loomine ja tunneb kohalikku kogukonda, siis seda arvestades sai ta lisakohustuse juhtida ka Narva Aleksandri Kiriku sisukontseptsiooni kokkupanemist,» sõnas Toots-Erelt.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/12/7202355t1heb9c.jpg)
Aleksandri kiriku ajalugu
Narva Aleksandri kirik võeti 1962 aastal koguduselt ära ja asemele anti kunagise Zinovjevi malmitöökoja barakk. Kirikusse paigutati kaubastu ladu.
21. detsembril 1990 tagastati kirik kogudusele. Kiriku taastamine tekitas kogudusele suured võlad ja selle tõttu kuulutati 2015. aasta aprillis välja koguduse pankrot. Kuna EELK ei leidnud võimalust võlgu katta, siis otsustasid võlausaldajad 2016. aastal kiriku võlgade katteks enampakkumisele panna. 9. juunil 2016 tegi Vabariigi Valitsus otsuse, mille kohaselt ostab riik koos Eesti Evangeelse Luterliku Kirikuga (EELK) Narva Aleksandri suurkiriku pankrotipesast välja.
:format(webp)/nginx/o/2017/10/12/7202345t1he7f3.jpg)