/nginx/o/2011/04/30/568461t1h9c61.jpg)
Tänahommikuses Vikerraadio saates osalenud ajakirjanikud jäid eriarvamusele selles, kui hästi või halvasti on Tallinna uus laste esimestesse klassidesse vastuvõtu süsteem välja kukkunud.
«Rahva teenrid» ei jõudnud Tallinna kooliuuenduste osas üksmeelele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Päevalehe ajakirjanik Külli-Riin Tigasson leidis, et tänavune esimestesse klassidesse vastuvõtmise süsteem on täielikult läbi kukkunud. Aarne Rannamäe ja Sulev Vedler ei näinud asja nii mustades värvides.
«Kuigi ka varasematel aastatel on koolikatseid kritiseeritud, toimusid need siiski üksikutes koolides, kuid tänavu on need laienenud tavakoolidesse. Eesti Päevalehe telefonid on punased paanikas lapsevanemate kõnedest, kes kurdavad, et laps ei saanud kodulähedasse kooli. See on tohutu närvipinge ja segadus ning see on väga kahetsusväärne, et lapsi niimoodi alandatakse,» ütles Tigasson.
Tema sõnul ei ole normaalne see, kui lapsed ei saa ise kooli minna ja koolist tulla, vaid vanemad peavad neid kuhugi kaugele viima. Saatejuht Aarne Rannamäe tõdes selle peale, et tema pidi omal ajal mõlemaid oma lapsi kooli ja koolist koju vedama. See olevat olnud küll tüütu, aga kokkuvõttes Rannamäe selles midagi koledat ei näinud. Vedler leidis, et see, kui lapsed ei saa kodu lähedal koolis käia, vaid peavad kuhugi kaugemale sõitma, on eelkõige logistiline probleem.
Tigassoni sõnul on inetu ka see, kuidas lapsi selliste katsetega alandatakse. «Küsimus on selles, et iga kool üritab saada natuke paremaid õpilasi. Lõpuks jäävad järele sellised õpilased, keda ükski kool pole tahtnud ja siis peab haridusamet hakkama neile koole määrama. Minu meelest see ei ole normaalne, kui seitsmeaastastele lastele antakse signaal, et te ei kõlba viite või kuute kooli,» lausus Tigasson.