Selle põhjuseks on asjaolu, et järgmistel valimistel kehtib teistsugune seadus. Nimelt lubas senine seadus e-valimistel kesta seitse päeva ning see reegel kehtis ka seekordsetel valimistel. Ent praeguse valitsuskoalitsiooni soovil otsustati, et edaspidi saab hääletada e-valimistel ainult kolme päeva jooksul – nagu ka eelvalimistel paberhäälega.
Tartu Ülikooli vanemteaduri, valimiskäitumise eksperdi Mihkel Solvaku sõnul näitab senine kogemus, et e-valimiste perioodi esimesel ja viimasel päeval on valimisaktiivsus kõige suurem. Näiteks anti 2015. aasta riigikogu valimistel esimesel päeval 21 protsenti ja viimasel päeval 19 protsenti kõigist e-häältest. See tähendab, et ülejäänud viie päeva jooksul anti kokku 60 protsenti e-häältest ehk umbes 100 000 häält. Ent kui suur hulk sellest kaoks, kui esimese ja viimase päeva vahele jääkski vaid üks päev?
:format(webp)/nginx/o/2016/01/05/4853315t1h2ae9.jpg)
/nginx/o/2017/10/05/7175133t1h6279.jpg)