Tuhanded turistid, kes lõppematutes voorides mere äärde suundusid, polnud sel suvel ainsad, kes Horvaatiale kuuluval Krki saarel higi voolamist pidid taluma. Samamoodi higistasid Krki lennujaama töötajad, kes turismihooaja kõrgpunkti varjus tõstsid Aserbaidžaani IL-tüüpi lennukitele surmavate relvadega täidetud rohelisi kaste. Nende lõppsihtkoht oli Süüria.
Tellijale
KOHALIK VAADE. Endistest sõltlastest said diilerid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Salajane relvakaubandus on endise Jugoslaavia eripära. Haripunkti saavutas see Jugoslaavia sõdade ajal, kui Horvaatia ja Bosnia armee ei saanud ÜRO sanktsioonide tõttu seaduslikult relvi soetada. Horvaatia diasporaa tegi kõikjal maailmas koostööd, et sellest keelust kõrvale hiilida. Bosnia kogukond sai abi peamiselt Kuveidist, Saudi Araabiast ja Katarist.