KOHALIK VAADE. Endistest sõltlastest said diilerid

Bashar al-Assadi režiimi vastase Süüria Demokraatlike Jõudude (SDF) võitleja Balkani päritolu RBG-6 granaadiheitjaga. Foto: DELIL SOULEIMAN/AFP

Tuhanded turistid, kes lõppematutes voorides mere äärde suundusid, polnud sel suvel ainsad, kes Horvaatiale kuuluval Krki saarel higi voolamist pidid taluma. Samamoodi higistasid Krki lennujaama töötajad, kes turismihooaja kõrgpunkti varjus tõstsid Aserbaidžaani IL-tüüpi lennukitele surmavate relvadega täidetud rohelisi kaste. Nende lõppsihtkoht oli Süüria.

Salajane relvakaubandus on endise Jugoslaavia eripära. Haripunkti saavutas see Jugoslaavia sõdade ajal, kui Horvaatia ja Bosnia armee ei saanud ÜRO sanktsioonide tõttu seaduslikult relvi soetada. Horvaatia diasporaa tegi kõikjal maailmas koostööd, et sellest keelust kõrvale hiilida. Bosnia kogukond sai abi peamiselt Kuveidist, Saudi Araabiast ja Katarist.

Ebaseaduslikult soetati relvi selleks, et kaitsta end serblaste agressiooni vastu, kes olid end varustanud endise Jugoslaavia relvadega. See, et konflikti lõppedes relvade soetamiseks loodud kanalid sulgeda, polnud aga äritsejate huvides. Lisaks pakkus see rikastele naftariikidele ka võimalust maailmapoliitikat mõjutada.