Kalalahing Euroopa südames kestis pea terve ööpäeva

Eesti delegatsioon varahommikul pärast pikka töö-ööd. Vasakult keskkonnaminister Siim Kiisler, Herki Tuus, Kerrie Ann Campbell - nõunikud kalandusküsimustes Eesti Vabariigi alalises esinduses ELi (AEEL)juures, paremal nõunik põllumajandus- ja kalandusküsimustes EV alalises esinduses ELi juures Tarvo Järve koos kolleegiga Brüsselist. Foto: Keskkonnaministeerium

Juba eelmisel nädalal Tallinnas toimunud kohtumisel tekkis suuri erimeelsusi kalakvootide jagamisel, eile aga läksid Luksemburgis sel teema arutelud nii tuliseks, et kompromissi leidmiseks kulus pea terve ööpäev.

«Püügivõimaluste kokku leppimine osutus seekord kõvemaks pähkliks, kui ootasime - liikmesriikide ja Euroopa Komisjoniga kulus kompromissiotsinguteks üle 20 tunni,» ütles  kohtumist juhtinud keskkonnaminister Siim Kiisler. Tema sõnul on lõplik kokkulepe tasakaalustatud kompromiss keskkonna ja majanduslike huvide vahel.

Kvootide jagamine algas eile hommikul kell 10 ja kestis 20 tundi ja 30 minutit. Keskkonnaministeeriumist öeldi, et varahommikul, vahetult pärast kohtumist toimunud pressikonverentsil osales kuus ajakirjanikku, kes olid öö läbi tulemusi oodanud.

Tänane EPL kirjutab, et turskvoodi jagamine tekitas Eesti ja Taani vahel suuri vaidlusi eelmisel nädalal Tallinnas toimunud kohtumisel, kus taanlased taotlesid lääneosa tursakvoodi suurendamist. Tursavaru jaotub Läänemeres kaheks: idaosa ja lääneosa tursk. Lääneosa tursa püügikvoot otsustati pärast öö läbi kestnud arutelu jätta 2017. aastaga samale tasemele.

Kalakvootide jagamine Luksemburgis kestis kaua. Foto: Keskkonnaministeerium

Idaosa tursa püügikvoodi osas tegi Euroopa Komisjon ettepaneku vähendada püügivõimalust 28 protsenti, kuid läbirääkimiste tulemusena lepiti kokku kaheksa protsendilises vähendamises. Seega saavad Eesti kalurid püüda järgmisel aastal 636 tonni idaosa turska ning 54 tonni lääneosa turska.

Läänemere avaosa räime osas tegi Euroopa Komisjon ettepaneku suurendada püügivõimalusi võrreldes 2017. aastaga neljandiku võrra, kuid lõplikuks kokkuleppeks jäi 20protsendiline tõus. Seega saab Eesti 2018. aastal avaosa räime püüda 25 468 tonni.

Liivi lahe räime osas tegi Euroopa Komisjon ettepaneku vähendada püügivõimalust seitse protsenti, millega pärast pikki arutelusid lõpuks nõustusid ka liikmesriigid. Eesti saab 2018. aastal Liivi lahest püüda 13 392 tonni räime.

 Nii Läänemere avaosa kui ka Soome lahe lõhe puhul otsustati püügivõimalust vähendada viis protsendi võrra. Seega saab 2018. aastal Läänemere avaosas püüda 1919 lõhekala ning Soome lahest 1021 lõhekala.

 Kilu osas jäid liikmesriigid nõusse Euroopa Komisjoni ettepanekuga suurendada püügikvooti ühe protsendi võrra. Eesti saab 2018. aastal püüda 30 047 tonni kilu.

Eilne öö oli väga töine Eesti ametnikele Meit Grossmannile (kalandusküsimuste nõunik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures) , Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja  Kaire Märtinile ja  Herki Tuusile (kalandusküsimuste nõunik Eesti alalises esinduses Euroopa Liidu juures). Foto keskkonnaministeerium. Foto: Keskkonnaministeerium

Taani ja Saksamaa surve

Kalavarude taastumise eest võitleva MTÜ Our Fish teatel leppisid ministrid kokku lääneosa tursapüügi kvoodiks  5597 tonni, kuigi kalavarud kannatavad ülepüügi all ning kokkulepitud kvoot ületab neljakordselt teadusuuringute poolt soovitatud taseme.  Idaosa tursakvoot on 4000 tonni suurem, kui soovitavad teadlased.

Our Fish’i programmijuhi Rebecca Hubbardi kinnitusel on see juba neljas kord, kui ministrid lepivad kokku lääneosa tursakvoodi, mis ületab teaduslaste soovitused ja seda olukorras, kus kaluvarud kannatavad ülepüügi all. Hubbardi kinnitusel on sellistel otsustel tõsine ökoloogiline ja sotsiaalne mõju ning need on vastuolus nii Euroopa Liidu kalandusõigusega.

«On juba tõestatud, et teaduslikel soovitustel põhinevate kalapüügipiirangute kehtestamine aitab tagada jätkusuutlikke ning toob suuremat sotsiaalset ja majanduslikku kasu,» ütles  Hubbard. Ta lisas, et sellegipoolest pole ministrid teadlaste nõuandeid järginud.

Kuigi Taani ja Saksamaa põhjendavad tursa suuremat väljapüüki sotsiaalse ja majandusliku mõjuga, siis Hubbardi sõnul suunatakse suurem osa kvoodist traaleritele, mis põhjustavad suurimat keskkonnamõju, samal ajal teenides suuremat kasumit kui väiksemad rannikuala kalurid.

Kalapüügi kvoodid tulevad taas kõne alla detsembris, kui on kõne all Kirde-Atlandi kalavarud. Our Fishi teatel on oodata veelgi keerulisemaid arutelusid.

Ülepüügi vastasele petitsioonile on allkirja andnud ligi 70 000 inimest.

Euroopa Liidu kalandussektor on suuruselt neljandal kohal maailmas ning annab tööd rohkem kui 350 000le inimesele.

Kalapüügi kvootide jaotamine

Selleks, et olulisemad kalavarud oleksid majandatud jätkusuutlikult, lepivad liikmesriigid igaks aastaks püügikvoodid omavahel kokku. 2018. aasta kvoodimäärused lepitakse kokku Eesti juhtimisel. Ühe teemana tõusetus kvoodiläbirääkimistel üles teaduspõhine kalavarude majandamine. See tähendab seda, et 2020. aastast tuleb kvoodi määramisel lähtuda teadussoovitustest. Oktoobris plaanitakse vastu võtta Läänemere püügivõimaluste määrus ning detsembris Musta mere ja EL ülejäänud vete ning rahvusvaheliste vete kvoodimäärused.