/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
/nginx/o/2017/10/05/7176005t1hf947.jpg)
Eesti tipppoliitikud on ühel nõul, et praegune valimisagitatsiooni piirav kord vajab ümbertegemist, kuid ühest lahendust nad pakkuda ei oska.
Poliitikud: kihutustöö korda tuleb muuta (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristen Michal: politseil on paremat teha, kui käia plakatite suurust mõõtmas
«Valimispäeval aktiivse agitatsiooni mittetegemine ei ole Eestis kunagi suur probleem olnud, vaid pigem tava, mida aktsepteerivad nii kandidaadid kui inimesed,» ütles Reformierakonna Tallinna linnapeakandidaat Kristen Michal.
Tema sõnul on täna suurem probleem ebaõnnestunud regulatsioon, mille järgi politsei peab aktiivse kampaania ajal (40 päeva enne valimisi) käima vaatamas, kuhu plakat paistab ning kas logo erakonna telkidel on õige suurusega.
«Tohutult tarbetu politsei tööaja raiskamine. Justkui poleks politseil aega millelegi paremale, kui plakatite järelvalvele kulutada,» ütles Michal.
«Nägin ka selle kampaania ajal, kuidas üks patrull ning lisaks veel uurija tegelesid ühe plakatiga. Endalgi oli naljakas, aga mida sa teed, kui seadus kehtib?» ütles Michal.
Tema sõnul lähtus valimisseaduse vastuvõtjate tollane loogika ettekujutusest, et välireklaami keeld teeb kampaania odavamaks.
«Ütlesime juba siis vastu hääletades, et see väide ei pea vett. Välireklaam oli üks odavamaid kampaanialiike, ning selle puudumine võib pigem vähendada valimisaktiivsust,» ütles Michal.
«Kandidaat peab telgist valijale lähenema, nagu üritaks hõlma alt varastatud kaupa müüa. See on rumal seadus ja sotsid ning respublikaanid, kes seda asja tollal ajasid, ei taha, et seda meelde tuletataks,» ütles Michal.
Michal pakkus välja, et pärast valimisi tuleks 40-päeva regulatsioon üle vaadata. «Seda eriti olukorras, kus palju infot ja auru on tänavalt juba sotsiaalmeediasse kolinud,» ütles Michal.
«Keeldude asemel tuleks usaldada vabade inimeste võimet ise otsustada.»
/nginx/o/2017/06/21/6805777t1hb69f.jpg)
Helir-Valdor Seeder: jalgpalli MMi näidatakse kuu aega järjest, aga valimiste eel on kaks-kolm erisaadet
«Et hääletamisprotseduur toimub erinevates tingimustes, pole olukord kaugeltki ideaalne,» tõdes IRL-i esimees Helir-Valdor Seeder, kuid lisas, et paremat lahendust ta välja pakkuda ei oska.
«Ega ei saa ju kõike viia ühe päeva peale kokku või keelata kaks nädalat enne valimiste lõppu ära valimispropaganda,» ütles ta.
Seedri sõnul oleks põhipäeval kampaania lubamine uus samm eesti poliitkultuuris. «Praegu on proovitud tagada valimisrahu,»
Seedri sõnul nõuab korra muutmine laia arutelu. «Mida lähemal valimistele, seda rohkem piiratakse kandidaadi võimalusi suhelda rahvaga,» ütles Seeder
Tema hinnangul on tänane kord loogilist arengut arvestades vastupidi. «See peaks olema see periood, mil kõik kanalid on maksimaalselt avatud,» ütles ta.
«Võrdlus pole ehk kõige korrektsem, aga 2015. aasta parlamendi valimiste ajal polnud rahvusringhäälingus rohkem kui paar-kolm erisaadet. Jalgpalli MM-i ajal anti inimestele võimalus kuu aega ja viis tundi päevas vaadata jalgpalli,» ütles Seeder ja lisas, et kuigi ta on suur spordifänn, ei ole asjad propotsioonis.
«See on kogu ühiskonna poliitilise kultuuri küsimus.»
/nginx/o/2017/07/19/6908225t1h87e8.jpg)
Rainer Vakra: keelamine toob kaasa «K-kohukese» juhtumid
«Esiteks olen seisukohal, et e-valimised ja eelvalimised peaksid kõik algama esmaspäeval ning lõppema pühapäeval. Ehk tehnoloogiliselt on tehtav, et ka viimasel päeval saab e- hääletada. Lihtsustatult, valimised kestaksid ühe nädala,» selgitas Sotsiaaldemokraatide Tallinna linnapea kandidaat Rainer Vakra oma visiooni.
«Sellest tulenevalt oleks mõistlik lubada suhtlust valijatega kõikidel päevadel,» ütles Vakra. Tema sõnul toovad keelamine ja piirangud kaasa trikitamise ja «K- Kohukese» juhtumid.
«Samasugust segadust näeme välireklaami keelamisega 30 päeva enne valimisi,» ütles Vakra ja lisas, et kampaania eelarvel peaks olema maksimum lubatud määr. «Selleks, et rahakott ei hakkaks valimistulemusi määrama.»
/nginx/o/2017/07/13/6887251t1h635c.jpg)
Mihhail Kõlvart: üks päev võiks jääda kampaaniavabaks
«Meil on selline mitmekülgne süsteem, kus ühekülgset lahendust pole. Kas piirata agitatsioon terveks nädalaks või siis lubada seda ka valimispäeval?“ arutles keskerakondlasest Tallinna abilinnapea Kõlvart.
«Sellega, et 15. oktoobril ei tohi kampaaniat teha, olen ma absoluutselt nõus. Üks ametlik päev võiks jääda ikka kampaaniavabaks,» ütles Kõlvart.
«Formaalselt on eelhääletamine ju lisavõimaluseks neile, kes ei saa põhipäeval valida,» ütles Kõlvart, kuid lisas, et sisuliselt valib inimene endale lihtsalt sobiva päeva ja ei mõtle formaalsusele.
«Puhtarvutliselt vaadates, suurem osa valib siiski 15. oktoobril,» ütles ta.
Kõlvarti sõnul pole eelhääletamise ja põhipäeva vaheline tingumuste erinevus ainukene vastuolu. «On ka elektrooniline hääletus, kus saab anda ja tagasi võtta häält, mida klassikalisel viisil pole võimalik teha,» rääkis Kõlvart.
«Seda teemat käsitledes tuleb vaadata, kas on õige, et meil on eelhääletamise, e-hääletamise ja põhipäeva puhul erinevused hääletamistingimustes.»
:format(webp)/nginx/o/2017/06/01/6731861t1he1a5.jpg)
Olga Ivanova: 40-päevane välireklaami keeld on oma aja ära elanud
Tegusa Tallinna ja Savisaare valimisiidu liikme Olga Ivanova hinnangul muutus aktiivse agitatsiooni keeld eelhääletamise ja e-hääletamise kehtestamisega mõttetuks. «Ka täna saime teate valimisjaoskonna kõrval seisva Keskerakonna bussi kohta, kus valijaid enne jaoskonda minekut aktiivselt mõjutatakse,» ütles Ivanova ja lisas, et ka 40-päevane välireklaami keeld on oma aja ära elanud.
:format(webp)/nginx/o/2017/09/28/7149169t1h79c2.jpg)
Artur Talvik: valimiskampaania kuludele tuleb seada lagi
Vabaerakonna esimehe Artur Talviku sõnul protestib erakond jõulise sisuga plakatitega võimu rahaga ostmise vastu ning soovib murda uusi poliitilisi jõude ja demokraatlikku debatti ahistavaid reegleid.
Talviku sõnul on nende eesmärk vähendada raha osakaalu poliitilise võimu saavutamisel ja muuta valimiskampaania sisulisemaks. «Vabaerakond pole nõus, et kartellierakondade üleriigilised kampaaniad makstakse suuremas osas kinni parteidele antavast riigitoetusest,» ütles ta ja lisas, et valimiskampaaniad, eriti tänavune, on muutunud meeletult kulukaks.
«Poliitika pole pesupulber, mida peaks inimestele reklaamiga müüma,» ütles Talvik
«Valimiskampaania kuludele tuleb seada lagi, kärpida erakondade raha ja anda see edukatele valimisliitudele ja üksikkandidaatidele, võtta maha välireklaami keeld, kuid panna suurusepiiranguks üks ruutmeeter,» ütles ta.
«Ja loomulikult keelata peibuspartlus – ministrid kandideerivad kohalikel valimistel, kuid volikokku kuuluda ei tohi.»
:format(webp)/nginx/o/2017/08/21/7015165t1h5aa1.jpg)
Valimistega seotud aktiivne agitatsioon, s.o. aktiivne valijate veenmine, seisukohtade, programmide selgitamine ning valimisteemaliste meenete jagamine on lubatud kuni valimise päevani, s.o. 15.10.2017. Nimetatud tegevus on keelatud ja on karistatav valimisjaoskonna ruumides ning ruumides, mille kaudu valijad hääletamisruumi sisenevad.
Valimispäeval on keelatud aktiivne agitatsioon. Seega on nt keelatud ja karistatav tegu, kui bussis, millega kohalik omavalitsus on korraldanud valijate transpordi valimisjaoskonda, agiteeritakse hääletama kellegi poolt, seisab Politsei- ja Piirivalveameti kodulehel.
Vaata lisaks SIIT.