/nginx/o/2011/02/28/527167t1h1f2b.jpg)
Veeteede amet lõpetab alates homsest, 30. aprillist jäämurdeperioodi Soome lahel, millega lõpevad ühtlasi ka kõik selle talvehooaja jäämurdetööd Eesti vetes.
Laupäeval lõpeb jäämurdeperiood Soome lahel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soome lahel teenindati jäämurdetööde perioodi jooksul laevu 400 korral, kokku 284 laeva (mõnd laeva mitu korda), millest 172 laeva abistas jäämurdja Tarmo ja 112 laeva vedurlaev Zeus.
Soome lahel alustati jäämurdetöödega käesoleva aasta 21. jaanuaril, seega vältas jäämurdeperiood Soome lahel 99 päeva. Laevu teenindasid kaks jäämurdjat, Veeteede Ameti jäämurdja Tarmo ja OÜ Alfons Hakansi vedurlaev Zeus.
Pärnu ja Liivi lahel kestis jäämurdeperiood möödunud aasta 7. detsembrist kuni käesoleva aasta 26. aprillini, kokku 140 päeva. Selle aja jooksul külastas Pärnu sadamat 164 laeva; laevu teenindati 200 korral, kokku 123 laeva. Piirkonnas tegid jäämurdetöid Veeteede Ameti mitmeotstarbeline laev EVA-316 ja AS-ile PKL kuuluv vedurlaev Castor. Eesti vetes teenindasid jäämurdjad laevu kokku 600 korral.
Võimalikult ohutu ja efektiivse laevaliikluse tagamiseks oli sel talvel Eesti vetes kõigile jäämurdja teenindatavatele laevadele kehtestatud jääklass 1C Lloyd`s Registri järgi või samaväärne teiste klassifikatsiooniühingute jääklass ning peamasina võimsus mitte alla 1600 kW.
Esialgsete arvestuste kohaselt kulus jäämurdetöödeks sel talvehooajal kokku ligikaudu 6 miljonit eurot, millest 1,7 miljonit eurot Pärnu ja Liivi lahe ning 4,3 miljonit eurot Soome lahe jäämurdetöödeks.