Veekogud kantakse paari päevaga registrisse tagasi

Registrist kadus ka Raku järv, mis on Männiku karjääridest suurima ametlik nimi. Foto: Mihkel Maripuu

Kuigi ametnike suva järgi kustutati keskkonna­registrist 4641 veekogu, otsustati need siiski registrisse tagasi kanda hiljemalt laupäeva hommikuks. Seejärel vaadatakse kriitiliselt üle, mis jääb ja mis läheb.

Eile kirjutas Maaleht, et riiklikust keskkonnaregistrist on 11. aprillil välja arvatud ligi 5000 veekogu, nende seas nii tehisveekogusid, allikaid kui ka looduslikke järvi. Näiteks oli veekogude seast välja arvatud Klooga järv Keila vallas.

«See on väga üllatav, sest see on äärmiselt suur looduslik järv ja selle registrist välja arvamine on väga ootamatu,» rääkis Keila valla keskkonnanõunik Liina Laiverik.

Senikaua kuni veekogud pole registris, ei kehti neile ka piiranguvöönd. Näiteks on nende kallastel vähemalt teoreetiliselt lihtsam saada ehitusluba.

«Olenemata olukorrast vallavalitsus siiski teab, et seal on veekogu olemas ja kuigi praegu ei pruugi piiranguvöönd kehtida, ei tähenda see, et sinna hakatakse mingisuguseid lube väljastama,» ütles Laiverik.

Samuti võiks neil järvedel, mis pole registreeritud veekogud, ilma loata kala püüda.

«Võimalus on,» kinnitas ka registrit pidava keskkonnateabe keskuse peadirektori asetäitja Leo Saare. «Aga ma ei usu, et on selliseid inimesi.»

Status quo taastub

Ametlikult ei sõltu looduskaitse- ja veeseadusest tulenevad veekogu piiranguvööndid ja nende kehtivus keskkonnaregistrisse kandmisest, vaid veekogu olemasolust looduses. Küll aga kasutatakse kitsenduste määramisel tegelikult ikkagi keskkonnaregistri andmeid.

Olukord on siiski lahenemas. Saare sõnul andis ta eile korralduse kõik veekogud registrisse tagasi kanda.

«Inimesed on praegu töös, aga see pole niisama lihtne protsess. Arvan, et reede õhtuks või hiljemalt laupäeva hommikuks saavad kõik need asjad tagasi,» lausus ta. «Meil ei ole sellist moodulit, et edasi-tagasi kanda. Arhiveerisime andmed ära ja nüüd tuleb need sealt välja võtta.»

Saare sõnul oleks keskkonnateabe keskus tahtnud enne tagasi kandmist kõik kanded kriitiliselt üle vaadata, aga kuna avalikkuse huvi teema vastu on suur, taastatakse eelnev olukord ja alles seejärel asuvad paar inimest kandeid uuesti läbi töötama.


Keskkonnaregister

•    Keskkonnaregister on loodusvarade, looduspärandi, keskkonnaseisundi ja keskkonnategurite andmeid sisaldav riigi põhiregister.

•    Keskkonnaregistri eesmärk on koondada kogu keskkonnaandmestik ühte registrisse, seostades selle kaudu kõik keskkonnaandmed ajas ja ruumis ning anda neile õiguslik tähendus, tagades sellega andmestiku usaldatavus nii rahvusvahelisel kui ka riiklikul tasandil.

Allikas: keskkonnateabe keskus