/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2010/08/26/423211t1h1d4f.jpg)
Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse esimees Margus Allikmaa peab võimalikuks nägemispuuetega inimestele interneti vahendusel edastatava kirjeldustõlke kanali avamist, mis kirjeldaks ETV kanalil toimuvat.
ETV kaalub pimedatele eraldi kanali loomist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Allikmaa kirjutas vastuses nägemuspuuetega inimeste MTÜ Kakora juhatuse esimehe Sylvi Sarapuu pöördumisele, et interneti vahendusel oleks võimalik avada kirjeldustõlke kanal praktiliselt kohe.
Heli edastava keskkonna saaks luua kasvõi kohe
«Väga lihtne oleks avada uus võrgukeskkond nägemispuuetega inimestele või kasutada juba mõnd olemasolevat ja tuntut ning lisada sinna helikanal, mis edastab ETV ja minu poolest ka kõigi teiste telekanalite helisid. Kirjeldustõlk saaks nägemispuudega inimest huvitava telekanali helile peale lugeda nägemispuudega inimestele vajalikud kirjeldused, paigutades need helilõikude vahele ja need saated, kus vaheldumisi kõlab saatejuhi tekst ja subtiitritega edasi antud tõlked saaksid samuti lahenduse – kirjeldustõlk loeks kohe ette ka subtiitrid. Seega oleks nägemispuudega inimesel vaja telekat (või seda isegi poleks vaja), mille heli on maha keeratud ja sinna kõrvale kõlaritega varustatud ja internetiga ühendatud arvutit,» kirjutas Allikmaa.
Allikmaa tõdes, et kogu saatepäeva ei ole tarvis kirjeldustõlkega varustada ning internetikanali loomiseks piisab paarist inimesest, kes oleks valmis väikese lisatasu eest õhtul paar tundi kirjeldustõlget tegema, üht pisut paremat arvutit iga telekanali kohta ning IT haridusega meest, kes asja käima paneks.
«Käivitamise ehk tehniliste lahenduste loomise võib rahvusringhääling võtta kohe enda kanda ja tegelikult võiks ka korraliku pealelugemisstuudio kohe rahvusringhäälingu ruumes avada, aga kirjeldustõlkide leidmine ning ka nende palkamine võiks osaliselt olla nägemispuuetega inimesi ühendavate liitude mure. Ma usun, et selleks on võimalik leida rahalist tuge nii sotsiaalministeeriumilt kui ka teistest allikatest,» märkis Allikmaa.
Kirjeldustõlge on kulukas ja tehniliselt keerukas
Allikmaa nentis, et telepildi varustamine helilise kirjeldustõlkega või kirjaliku kirjeldustõlkega, mis muutub nägemispuudega inimesele kättesaadavaks tänu kõnesüntesaatorile, on tehniliselt keeruline ja üllatavalt kulukas ettevõtmine.
«Ennekõike tähendab see seda, et koos telepildiga tuleb eraldi kanalis edastada tõlget, mida nägemispuudega inimesed saavad soovi korral valida. Telepildi edastamisteenust ostab rahvusringhääling AS Leviralt ja ühe lisakanali käigus hoidmine läheks rahvusringhäälingule maksma minimaalselt 26 000 eurot aastas. Aga enne veel tuleb teha ühekordseid kulutusi tehnikale, et selline kanal üldse tööle hakkaks. Nende ühekordsete kulutuste suurusjärk on ligi 60 000 eurot Aga kõik see muutub reaalseks alles järgmisena aasta suvest ehk sellest hetkest, kui meie suuremad kaablioperaatorid Starman ja STV on lõplikult üle läinud digitaalsele edastusele. Seni on väga suur hulk kortermajades ja tiheasustusega asulates elavatest teleperekondadest jätkuvalt analoogtelevisiooni vaatajad ja neil puudub igasugune võimalus lisakanali valikuks,» kirjutas Allikmaa.