Ühistranspordi uuring soovitab Tallinna liikluses väikesi muudatusi

Foto: Liis Treimann

TTÜ teadlased andsid Tallinna linnavalitsusele üle ühistranspordivõrgu uuringu teise etapi, mis näitab, et ühistranspordiga on asjad üldjuhul hästi, aga mitmes kohas tuleks teha väiksemaid muudatusi.

«Kui täpne olla, siis on tegu teise etapi esimese osaga. Kui esimene etapp oli juba paar aastat tagasi ja puudutas seda, mismoodi tänast ühistransporti kasutatakse, kus sõidetakse, kus sõidetakse rohkem või vähem ehk valideerimisandmeid, siis teise etapi eesmärk oli eelkõige teha kindlaks, kas kuskil Tallinna ühistranspordi võrgus on selliseid olulisi puudujääke, kus sõitjaid ei ole selle pärast, et need liinid on viletsad või on seal mõni muu viga,» rääkis TTÜ professor Dago Antov.

Ta selgitas, et valideerimisandmed peaksid näitama ühistranspordi tänast tegelikku kasutust.  Uuringus on nendele lisatud veel näiteks maksu- ja tolliameti andmed selle kohta, kus inimesed elavad ja kus nad töötavad, samuti hariduse andmebaasi andmed selle kohta, kus lapsed elavad ja kus nad käivad koolis või lasteaias. «Siis on veel aegade võrdlused: kui palju võtab aega ühistranspordiga sõit mistahes transporditsoonist teise ja võrdlus autoliiklusega. Nii et meil on üsna suur andmebaas. Me jagasime linna kahesajaks tükiks, transporditsooniks. Ja nüüd on kõikide nende tsoonide vahelisele ühendusele antud hinnang. Kakssada korda kakssada ehk kokku üle 40 000 rea. Sellest andmebaasist on võimalik hakata välja otsima neid kohti, mida oleks võimalik suhteliselt lihtsa vaevaga paremaks teha,» selgitas Antov.

«Ma ilmselt ei ole kuigi populaarne, kui ütlen, et selle uuringu järgi mina ei leia kinnitust üldlevinud arvamusele, nagu Tallinna ühistranspordivõrk oleks väga vana ja väga vilets. On kohti, kus sõiduajad on väga pikad ja on kohti, kus ühendused ei ole autoga võrreldes konkurentsivõimelised, aga üldpilt ei ole halb,» lisas ta.

«Üldjuhul on Tallinn üsna hästi ühistranspordivõrguga kaetud. Selliseid alasid, kus ühistranspordi kättesaadavus oleks vilets, peaaegu ei ole. Küll aga  võtab ühissõidukiga sõitmine märgatavalt rohkem aega kui autoga sõitmine, ja seda eriti  tipptundidel. Andmebaas on väga suur, aga mõned konkreetsed asumid paistsid esimestena välja, kuigi sellist konkreetset piiri, et mõne asumi transpordiühendus on väga hea ja mõnel väga halb, ei saa tõmmata. Pigem on kõik 80 Tallinna asumit ühendatud küll, aga veidi erineva tasemega, kuid mõned asjad paistavad välja küll, lausus Antov.

«Kui sõidu sihtpunkt hommikul on näiteks Kadaka asum, kus on üsna palju töökohti, siis teised linna osad, näiteks Lasnamäe ja Põhja-Tallinn pole sellega hästi ühendatud. Ka Lilleküla ühendus Mustamäe, Nõmme või Lasnamäega jätab soovida. Kolmanda asumina tuleb välja Mustamäe keskosa, kus jällegi pole head ühendust Lasnamäega. Arusaadav on ka see, et Lasnamäe elanikkond on nii suur, et seal väga häid, kiireid ühendusi ei piisa. Kindlasti tuleb välja Sõjamäe, mis on samuti töölesõidu sihtkoht. Ja mõned ühenduse, nagu näiteks Haabersti ja Mustamäega jätavad täna soovida. Ja viiendaks Ülemiste, mis on teatavasti väga kiiresti arenev ja atraktiivne töökohtade koht, aga mille ühendused ei ole piisaval tasemel,» loetles Antov.

Ka linnapea kohusetäitja Taavi Aas rõhutas, et uuring lükkab ümber eriti just valimiseelsel ajal sagenenud avaldused, nagu Tallinna ühistransport oleks ajast ja arust.

«Kui vaadata neid viit konkreetset näidet, siis siit joonistub välja see, et Kadaka ja Mustamäe vajavad ühendusi Sõjamäe ja Ülemistega. See on hästi konkreetne tööülesanne, mille peame ära lahendama. Ja suure osa sellest oleme juba ära teinud. Tuleb leida veel lahendus Lillekülale, mis ei ole päris Mustamäe. Aga päris selge on, et Mustamäe vajab paremat ühendust Lasnamäe lõunaosaga,» rääkis Aas linnavalitsuse pressikonverentsil.