Valitsus kiitis heaks tegevusprogrammi järgnevaks neljaks aastaks

Eesti lipp. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks «Vabariigi valitsuse tegevusprogrammi 2011-2015», mille alusel viiakse ellu valitsusliidu eesmärgid kõikides riigielu valdkondades.

Valitsuse tegevusprogramm sisaldab kommunikatsioonibüroo teatel kõiki koalitsioonilepingu põhimõtteid ja lubadusi ning kokku katab see 18 poliitikavaldkonda.

Postimees.ee toob lugejateni mõned olulisemad punktid.

Majanduspoliitika

- Inimeste elatustaseme tõus.

- Viia valitsussektor hiljemalt aastaks 2014 struktuursesse eelarve ülejääki ning hoida seda kõigil kasvuaastatel; samuti kasvatada reserve, mis lubavad võimalikud langusaastad valutult üle elada ka tulevikus.

- Lihtsa ja ühetaolise maksukeskkonna säilitamine.

- Maksukoormuse vähendamine, sealjuures langetades ennekõike tööjõu makse kõrge tootlikkusega töökohtade tekkeks.

- Tööturu turvalise paindlikkuse suurendamine, viies läbi eri- ja sooduspensionide reformi ning luues tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustussüsteemi, mis motiveerib töötajaid hoolima oma tervisest ja tööandjaid pakkuma oma töötajaile tervislikku töökeskkonda.

- Võitlus kartellide ja monopolidega, kes takistavad konkurentide turulepääsu ja vähendavad sellega majanduse tõhusust ning tõstavad tarbijahindu.

- Bürokraatia ja aruandluse vähendamine.

- Energiajulgeoleku tagamine odavaima võimaliku hinnaga tarbijaile ja keskkonnale.

- Eksporti ja ettevõtlust takistavate transpordi pudelikaelte kaotamine: kavas on arendada lennuühendusi eesmärgiga, et Tallinnast saab kõigisse suurematesse Euroopa ärikeskustesse lennata põhimõttel hommikul sinna ja õhtul tagasi; analüüsida Tallinna-Peterburi reisirongiliini taasavamise otstarbekust.

Pere- ja rahvastikupoliitika

- Luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada ning väärikalt vananeda, mis kindlustaks, et Eesti rahvast saab kasvav rahvas. Valitsusliit soovib, et Eestis sünniks rohkem lapsi.

- Tagada vanemahüvitise süsteemi jätkumine.

- Toetada raseduskriisi aegset nõustamist eesmärgiga vähendada abortide arvu.

- Kehtestada 1. jaanuarist 2013 vanemapension – 1. jaanuaril 2013 ja hiljem sündinud lapse ühele vanemale makstakse lapse kasvatamise eest neli protsenti riigi keskmiselt sotsiaalmaksuga maksustatavalt töötasult.

- Jätkata koolilõuna riiklikku toetamist põhikoolis

- Noorte huvitegevuses osalemise suurendamiseks ja riskikäitumise vähendamiseks kehtestatakse 1. jaanuarist 2014 ringiraha.

- Toetada lastetusravi, et tagada võrdne võimalus lapse saamiseks ka neile, kellel meditsiinilise sekkumiseta see võimalus puuduks.

- Parandada puuete määramise süsteemi korraldust ning vähendada rehabilitatsiooniga seonduvat bürokraatiat.

Haridus ja teadus

- Haridustee katkestajate osakaalu vähenemine 11 protsendini vanusegrupis 18-24 eluaastat.

- Noorte, kuni 30-aastaste õpetajate osakaalu kasv üldhariduskoolides 12,5 protsendini.

- Teadus- ja arendustegevuse kogukulutuste kasv kahe protsendini SKP-st-

- Jätkata 12 782 eurose õpetaja lähtetoetuse maksmist noortele alustavatele õpetajatele, mis on koolidesse siiani toonud juba 150 uut õpetajat.

- Viia lõpule viime lõpule vene gümnaasiumide ülemineku eesti õppekeelele.

- Ehitada kaasaegsel tasemel välja kõigi kutsekoolide õppekompleksid ja ühiselamud. Kutsekoolidest peavad saama kohalikud kompetentsikeskused.

- Käivitada 1. jaanuarist 2015 vajaduspõhine õppetoetuste süsteem.

- Jõuda teadus- ja arendustegevuse rahastamisel kolme protsendini SKTst, sealhulgas erasektori osaluseni vähemalt 2/3 ulatuses sellest.

- Kehtestada teaduse rahastamisel teadlaste karjäärimudel. Isikukeskne teaduse rahastamise süsteem asendatakse konkurentsikesksega – teadusasutuste rahastamine sõltub teadustulemustest, mitte olemasolevate teadlaste arvust.

Tervishoiupoliitika

- Oodatava eluea tõus meestel 72,5 ja naistel 82,2 aastani

- Tervena elatud eluea kasv sünnimomendil meestel 57,1 ja naistel 62 aastani.

- Vähendada vigastussurmade hulka vähemalt Euroopa keskmise tasemeni.

- Tagada perearsti olemasolu igale elanikule ka siis, kui oma perearst puhkab või tekib muu ettenägematu takistus teenuse osutamiseks raskesti ligipääsetavates paikades.

- Kaalutakse apteegibussi teenuse sisseseadmist ning digiretsepti süsteemi loodud eelduste ärakasutamiseks seadustatakse käsimüügi ja retseptiravimite ostmise võimalus e-apteegi kaudu.

Energiajulgeolekupoliitika

- Kasvuhoonegaaside summaarse heitkoguse säilitamine 2010. aasta tasemel (20 miljonit tonni).

- Taastuvenergia osakaalu suurenemine energia lõpptarbimises 23,6 protsendini.

- Energia lõpptarbimise säilitamine 2010. aasta tasemel.

- Eestis ei toimu tavaolukorras ühtegi energiavarustuse katkestust, mis mõjutaks enam kui 10 000 tarbijat üle kahe tunni.

- Valmistada ette tuumaenergia kasutuselevõtu eelduseks olev seadusandluse ning viia läbi erapooletud tasuvusuuringud ja keskkonnamõju hinnangud.

- Transpordist lähtuva saaste vähendamiseks soodustada mittefossiilsete kütuste kasutamist.

- Luua elektriautode laadimiskohad suuremates Eesti keskustes.

Transport

- Ühistranspordi kasutajate osakaalu suurendamine töölkäijate hulgas 30 protsendini.

- Liiklusõnnetustes hukkunute arvu vähendamine kolme aasta keskmisena alla 75 inimeseni aastas.

- Ühtse ja kasutajale mugava elektroonilise piletisüsteemi loomine.

- Jätkata Tallinna ja Tartu ringtee, Tallinna-Tartu maantee neljarealiseks ehitamist, Saaremaa püsiühenduse ja Via Baltica rajamist ning Tallinn-Narva maantee rekonstrueerimist.

- Ühistranspordi kõrval arendada oluliselt ka maanteetransporti.

- Tõsta reisirongiliikluse tihedust, et maksimaalselt ära kasutada kiiremate rongide võimalusi.

- Eesti lennunduspoliitika lähim suur eesmärk on võimalus lennata Tallinnast kõigisse olulisematesse Euroopa ärikeskustesse ja tagasi ühe päeva jooksul.

- Aastast 2014 saab uute rongidega sõita mitu korda päevas Tallinnast Tartusse alla kahe tunniga.

Kultuur

- Kultuuriministeeriumilt tegevustoetust saavate teatrite külastuste arvu kasv miljoni inimeseni ja lavastuste arv suurenemine 400ni.

- Muuseumikülastuste arvu kasv 2,4 miljoni inimeseni.

- Rahvaraamatukogude laenutuste arvu kasv 12,4 miljonini.

- Rahvakultuuriharrastajate arvu suurenemine 85 000ni.

- Riigitoetuste suunamine ennekõike professionaalseks loometegevuseks.

- Kultuurile mõeldud rahaeraldiste, sealhulgas Euroopa Liidu toetuste suurendamine.

- Kaasamine, koostöö väärtustamine loome- ja erialaliitude ning valdkondlike keskustega.

- Parandada professionaalse kunsti kättesaadavust väikelinnades ja asulates.

- Ehitada valmis Eesti Rahva Muuseumi ja Tallinna Muusikakeskkooli uued hooned.

- Luua kultuuriekspordi edendamiseks EASi ekspordi arendamise toetuste kõrvale kultuuriekspordi toetusmeede.

- 1. jaanuarist 2014 viia ellu ringiraha põhimõte - kuni 130 euro suurune iga-aastane pearaha igale 6-19-aastasele koolilapsele, mida saab kasutada huvialaringis osalemise eest tasumiseks.

- Liikumisharrastusega regulaarselt tegelevate inimeste osatähtsuse suurendamine 45 protsendini kogu elanikkonnast.

- Spordiklubides sporti harrastavate kuni 19-aastaste noorte osakaalu suurendamine kogu vanusegrupist 26,5 protsendini.

Keskkond

- Tarbijate hulk, kes saab ühisveevärgist nõuetele vastavat joogivett, on 95 protsenti.

- Kõikidel üle 2000 inimekvivalendi reostuskoormusega reoveekogumisaladel on nõuetekohaselt töötavate reoveepuhastid.

- Kasvuhoonegaaside summaarne heitkogus aastas ei ületa 2010. aasta taset.

- Jäätmete taaskasutamise osakaal kasv 37 protsendini kogu jäätmetekkest.

- Reostusõnnetusele reageerimise suutlikkus merel 24 tunni jooksul on 1,8 km².

- Looduse mitmekesisuse ja loodusressursside kaitstusel hoida 2010 aasta taset.

Välispoliitika

- Konsulaarteenuste ja -abi osutamise valmiduse suurendamine.

- Eesti ettevõtete ettevõtlus- ja majandusalaste päringute vastamise võime suurendamine.

- Rahvusvahelistele tsiviilmissioonidele lähetatud ekspertide ja missioonide arv on 30 eksperti ja 10 missiooni.

- Panustada NATO strateegilise kontseptsiooni elluviimisse, sealhulgas olulistesse NATO missioonidesse. Missioonide kõrval peab Eesti olulisimaks panuseks NATO küberkaitse arendamist, milles soovime olla üheks juhtriikidest.

- Taotleda Eesti kodanikele viisavaba pääsu enamatesse riikidesse.

- Hoida tihedaid suhteid kõigi oma naabritega.