Sotsiaalmeediavõrgustikes tekitas ärevust sõnum, et noortel, kes harjunud Tallinnas Vabaduse väljakul rataste ja ruladega sõitma, tuleb edaspidi selleks harrastuseks mõni teine koht leida.
Neeme Korv: toetada, selmet takistada
Linna ja kaitseministeeriumi ametnikud võtsid pinge maha – munitsipaalpolitsei tahtvat vaid noortega arutada, kuidas «kõige paremal viisil edaspidi kasutada Vabaduse väljakut, et platsi seisukord ei saaks kannatada ning kõigil inimestel oleks seal meeldiv viibida».
Aga ei mingit ärakeelamist, kinnitati. Väga tore. Arutlusainet peaks jaguma küllaga – Euroopa praegune kultuuripealinn (ma ei pea silmas Turut) ei ole leebelt öeldes ülearu jalgrattasõbralik, üleüldse soositakse pigem autosid kui jalakäijaid (NB! viimase talve lumekoristus).
Kuidas on skate parkidega, nende planeerimisega, nende hooldusega? Kes valdaks kogu temaatikat paremini kui noored ise. Avalikkusel tasuks sel teemal silm peal hoida. Kes vähegi maailmas ringi käinud, need teavad, et ratturid-rulatajad-rulluisutajad kuuluvad linnapilti, ning seda subkultuuri tuleks toetada, selmet takistada.