/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2017/07/05/6859699t1he132.jpg)
Sel aastal on liiklusõnnetustes surma saanud 37 inimest, mullusega võrreldes üheksa inimest vähem. Samas hoiatab politsei, et keeruline ja ohtlik aeg liikluses on alles ees.
Tänavu on liikluses hukkunuid mullusest vähem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis oli septembri lõpuks juhtunud rohkem kui 1000 rasket liiklusõnnetust, milles jättis elu 37 ja sai viga 1282 liiklejat. Politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Kalmer Tikerpe sõnul on näha, et liiklus on turvalisemaks muutunud. Ta lisas, et inimeste teadlikust tõstes on võimalik päästa veel rohkem elusid.
Tikerpe sõnul on kohe käes kõige ohtlikum aeg liikluses. «Sügisene pimedus ja talvine libedus ei anna roolikeerajate ja jalakäijate eksimusi andeks. Alles kevadel saame öelda, kui hea või halb oli olukord meie teedel.»
Kõige vähem kaitstud liiklejad on kergliiklejad ning seda aastaringselt. Kuuest jalakäijast neli said surma linnas, kus kiirused on maanteede omadest madalamad. «Aga traagilised õnnetused toimusid ikkagi ja juhtuvad ka edaspidi, kui kõik juhid just üleöö piirkiiruse tähtsust mõistma ei hakka,» sõnab Tikerpe. Jalakäijad ei satu õnnetustesse siiski ainult juhtide süül. Tikerpe sõnul on kokkupõrge vältimatu, kui jalakäija tormab või kõnnib keset teed ning peab liigseks koormaks vasakule ja paremale vaatamist.
Sel aastal on surma saanud ka üks rattur ja kaks mopeedijuhti.
Tikerpe tuletab meelde, et nüüd on viimane aeg helkurid välja otsida. «Riik on aastate jooksul jaganud nõnda palju helkureid, et igal inimesel peaks vähemalt üks helkiv aksessuaar olema. Kuid jätkuvalt on neid, kes seda ei kanna ega mõista selle vajalikkust,» ütleb ta. «Võib-olla oleks kasu sellest, kui autojuhid räägiksid lähedastele, kui raske on märgata üleni musta riietunud kergliiklejat. Inimene, kes on kaasreisija autos või bussis, võiks pimedas aknast välja vaadates aru saada, kui raske, õigemini võimatu, on sellist liiklejat näha» selgitab Tikerpe.
Alkohol ja nutiseadmed pole roolikeerajatele
Ta tõi välja, et tänavu pole olnud ühtegi päeva, kus politseinikud ei oleks tabanud alkoholi tarvitanud juhti. Tema sõnul on algatused nagu «Septembris ei joo» tänuväärsed ja pööravad tähelepanu ühiskonna probleemidele. «Alkoholism on üks neist ja see lööb välja ka liikluses,» sõnab Tikerpe.
Septembris osalesid alkoholi tarvitanud juhid 33 õnnetuses ning neis sai viga kaheksa inimest.
Politseinikud on tänavu juhtimiselt kõrvaldanud pea 5000 juhti, kellest ligi 2000 osas alustati kriminaalmenetlust.
Alkoholi tarvitanud juhtide kõrval on pea sama ohtlikud roolikeerajad, kelle tähelepanu on tee asemel telefonil. «Liiklus on ohtlik, kui juht ei tea, mis tema ümber toimub. Joobes või telefoni kasutav juht ei tea tegelikult, mis tema ümber toimub» sõnab Tikerpe.
Aasta peale on kõrvaliste tegevuste eest karistatud 2300 juhti. See on probleem, mis on juba pikemat aega politsei suurema tähelepanu all. «Vaadates nutisõltuvust, siis võib arvata, et nutiseadmete kasutamine roolis kasvab veelgi,“ arvab Tikerpe.