Pevkuri majja tungida üritanud varas mõisteti süüdi

Varga kinni võtmine. Foto: Politsei- ja piirivalveamet

Möödunud talvel Hanno Pevkuri maja noolinud pätt püüti kinni ja seda suuresti tänu sellele, et tegu oli politseile varasemast juba tuttava vargaga. Temasuguseid on 70 kanti.

Harju maakohus mõistis 8. septembril süüdi ka Reformierakonna esimehe Hanno Pevkuri maja ümber ringi luusinud eluruumivarga Rene Johansoni mitmes kuriteo episoodis. Pevkuri majja püüdis Johanson tungida 24. jaanuari varahommikul, ent signalisatsioon hakkas tööle ning mees põgenes.

Tuleta meelde siit: Reformierakonna esimehe Hanno Pevkuri majja üritati sisse murda

Põhja prefektuuri kriminaalbüroo varavastaste kuritegude talituse juht Toomas Jervsoni sõnul saigi selle episoodi põhjal varem karistatud varga kinni võtta, sest kuigi kuritegu toime ei pandud, siis eelinfo põhjal sai politsei endale tuttava näo, nime ja käekirja kokku viia.

Johanson aga teadis, et on politseile tuttav nägu ning pärast Veskimöldres läbikukkunud vargusekatset läks mees Tallinna piiridest välja. «Ta teab, et me tunneme teda, et ta on korterivaras ja talle pööratakse tähelepanu. Seepärast käiski ta vahepeal mujal, näiteks Pärnus ja jõudis ka Lätti,» rääkis Jervson.

Selliseid politseile tuttavaid nii öelda elukutselisi eluruumi vargaid on Eestis 70 kandis. Üle poole nendest istuvad praegu kinni ja ülejäänud viibivad küll vabaduses, kuid piirangutega. Mõned on vahepeal täiesti passiivsed, kes on läinud välismaale, kes teevad tööd. Aktiivseid ja politsei jaoks problemaatilisi vargaid on tihtipeale kolm kuni neli.

Varga käekiri on politseile tuttav
Igal vargal on oma stiil. Mõni läheb läbi ukse, mõni läbi akna, mõni avab muukrauaga ja mõne stiil on küllaltki robustne. «Kui näeme korralikult retsitud ust, siis juba aimame, kellega tegu, sest on ainult üks tüüp, kes nii käitub,» rääkis Jervson. Ja kui mingis piirkonnas tekib sarnase käekirjaga vargustelaine, siis saab politsei juba aru, millise pätiga on tegu.

«Oletame, et Nõmmel algab vargustelaine. Saame vaadata, et ahah, kes varastest on vabanenud ja kui käekiri vastab uue laine vargustele, siis saame teda pakkuda võimalikuks vargakandidaadiks,» märkis Jervson.

On tüüpvargaid, kes on spetsialiseerunud majade või korterite peale, kus uksed jäetakse lahti. Varas käib üheksa korruselise maja trepikoja öö jooksul mitu korda läbi ja mõne lahtise uksega ikka näkkab. Mõni käib ainult korrusmajades, mõni eramajades ja on neid, kellele pakuvad huvi vaid vanad majad, kus näiteks eakate elanike siit ilmast lahkumise järel saab antiikseid esemeid võtta.

Kes on elukutseline korterivaras?
Toomas Jervsoni sõnul on tegemist isikutega, kes on üle kümne aasta tegelenud eluruumidest varastamisega. «Kui mõni muu pätt võib oma spetsiifikat muuta ehk aeg-ajalt tegeleda narkokuritegude ja millegi muuga, korterivarastel kujunebki välja see üks «elukutse». Püüame nad kinni, istuvad ära ja tulevad välja,» rääkis Jervson. Mõni hakkab kohe uuesti tegutsema, mõni tahab pärast vabanemist uut elu alustada. Kui see aga mingil põhjusel ei õnnestu, siis pöörduvad vargad taas vana elustiili juurde. «Meie huviorbiidis olevaid professionaalseid eluruumivargaid iseloomustab see, et kuigi nad on korduvalt karistatud, jätkavad nad varguste toimepanemist,» rääkis Jervson.

Nende puhul on probleem see, et isegi kui nad mõnda muud valdkonda proovivad, siis iga kord kui nad kohtus on ära käinud ja oma teod üles tunnistanud, vaatavad nad otsa kohtutõenditele. Professionaalne pätt vaatab ja mõtleb, mida teha järgmine kord teisiti ja paremini, et enam politseile vahele ei jääks. «Kuid üldjuhul kahetsevad nad vahele jäämisest, mitte seda, et on toime pannud kuriteo, tekitanud kellelegi kahju ning kõigutanud nii kannatanu turvatunnet,» selgitas Jervson.

Kui varastel hakkavad ikka ja jälle pärast vanglast pääsemist näpud sügelema, siis kas see on paratamatus? Jervsoni sõnul on elukutseliste eluruumivaraste mustreid raske murda. «See on nende elustiil. On neid, kellel on kuldsed käed ja kes võiksid töötada soliidses firmas, aga nende mõtteviis on rikutud juba ammu,» rääkis Jervson.

Lõviosa nendest varastest elavad justkui teises maailmas, teises inforingis. Paljuski ei ole nad kursis uudistega, ei vaata telekat ega kuula raadiot. «Praegused meie korterivargad on alustanud noorelt,» ütles Jervson. Nad on töökad, aga vales suunas. Nad lihtsalt tahavad olla iseenda peremehed ja teha täpselt nii palju tööd, kui neil vaja – ja seda ei ole sugugi vähem kui tavainimese 40 tundi nädalas.

Mismoodi ennetada?
Kuigi Jervsoni sõnul saab professionaalne varas teoga hakkama lõpuks nii või naa, siis üht-teist on võimalik inimestel kuriteo ennetamiseks ka ise ära teha. Kasvõi Pevkuri majja vargile läinud Johanson on hea näide naabrivalvest.

Kui naabruskonnas, kus on vaid eramajad ning kõik teineteisele teada tuttavad, siis märgatakse võõrast nägu kergesti. Sellest teada andmine on politseile suureks abiks. «Et politsei saaks õiguse tööd teha, siis võime küll käekirja järgi arvata ja öelda, aga on vaja ka tõendusmaterjali, näiteks kaamerasalvestiste näol. Meie teeme oma töö niikuinii ära ja prokuratuur küsib kohtus professionaalsetele varastele maksimumilähedasi karistusi, aga ka inimestest on väga palju abi,» selgitas Jervson.

Ei tasu vargale häid kaarte kätte mängida ka uste lahti jätmisega. Akna tuulutusasendisse jätmist paneb varas samuti tähele, sest igasugune akna paokile jätmine on varga jaoks võimalus. Samuti tasub teada, kes külla tuleb – nendegi seas võib pikanäpumehi olla.