Keskkonnainspektor: salaküttimine pole tegevus, mida jahimees peaks mokk töllakil pealt vaatama

Jahimees püssiga. Foto: Elmo Riig / Sakala

Keskkonnainspektsiooni Jõgevamaa büroo inspektor Kairi Laak-Randoja sõnul ei viitsi jahimehed salaküttidest teatada või kui teatavad siis alles nädalaid hiljem. See aga teeb inspektsiooni töö keeruliseks ning pani kirjutama emotsioonidest laetud pöördumise.

Laak- Randoja sõnul ei kipu jahimehed kuidagi koostööd tegema ning tihti juhtub nii, et info salaküttidest jõuab inspektsioonini suure hilinemisega. «Jahimehed ei taha teavitada või kui keegi teavitabki, siis nii, et «ah meil eelmine aasta kuskil miskit juhtus». Me ei saa järelevalvet niimoodi teostada, kui info sellise hilinemisega tuleb. Jõgevamaal olen jahiinspektoriks praegu ainult mina ning ma ei jõua üksinda tervel maakonnal silma peal hoida,» rääkis inspektor, lisades, et siinkohal peaksid appi tulema jahimehed.

Tema sõnul teavad iga päev metsas käivad jahimehed väga täpselt mis toimub ning kes kus liigub, kuid nad ei sekku ise ega teavita ka meid ning see on probleem, leiab Laak-Randoja.

Inspektori sõnul ei olegi tegelikult õige jahimehel üksinda asja uurima minna nii nagu juhtus hiljuti Tartumaal, kus sekkumine lõppes tapmisega. «Tegelikult oleks pidanud jahimees teavitama kas siis politseiametnikku või inspektorit ning siis nendega kaasa minema, et õige koht kätte näidata. Sealgi oli kohe aru saada, et tema teadis täpselt kus keegi asub, kuskohas liigub. Ta teadis täpselt kuhu minna. Inspektor ju seda ise ei tea,» selgitas ta traagilise sündmuse tagamaid.

Inspektor meenutas juhtumit, kui talle helistas politseiametnikust noor jahimees, kes teavitas, et nende jahipiirkonnas on juba mitmeid nädalaid toimunud salaküttimine. «Küsisin siis tema käest, et kus sa olid, miks sa varem ei teavitanud? Tema ütleb, et meile ei ole mõtet teavitada, sest me ei tule kohale. No kustkohast tuleb info, et me ei jõua kohale, kui nad ise ei ole isegi mitte proovinud,» on inspektor kuri.

Selle peale saatis inspektor Jõgevamaa jahiseltsidele laiali emotsioonidega laetud kirja, kus kutsub jahimehi üles salaküttidest teatama. «Salaküttimine ei ole tegevus, mida jahimees mokk töllakil pealt peaks vaatama.» ja «Palun ärge jätke muljet nagu oleksite relvadega hädapätakad!!!», on mõned värvikamad väljavõtted jahimeestele edastatud kirjast.

Mõistagi said selle peale paljud pahaseks, kuid inspektori sõnul tundis ta, et tavalistest palvetest ei aita. «See kuidas see kiri välja kukkus,  on muidugi väga kahetsusväärne ja ma jahimeeste ees selle pärast ka vabandasin. Samuti olen ka inspektsiooniga sel teemal suhtlenud,» selgitas ta. Kahjuks pole aga seegi kiri tema sõnul märkimisväärseid muutuseid endaga kaasa toonud. «Mõni sai kurjaks, mõni helistas ja kiitis, et väga õige jutt. On muidugi jahimehi, kes helistavad mulle ikka ja räägivad kuidas neil seal asjad on ja lihtsalt annavad infot, isegi kui midagi pole juhtunud, aga teised on sellised, kes ei teavita üldse ja väidavad, et ei julge. See on natukene naljaks suhtumine,» võttis Laak-Randoja emotsionaalse kirja kokku.

Jahimeeste selts: inspektorite ja jahimeeste koostöö on hea

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis Kortsi sõnul tema aga suhtlemisraskusi jahimeeste ja inspektsiooni vahel ei näe. «Oma kogemusest võin rääkida, et üldjuhul on meil koostöö väga hea ja kõik toimib. Võib-olla on paikkonniti asi erinev, seda ma ei oska öelda, aga üldises plaanis on kõik hea, ilma milleta polekski see kuidagi mõeldav,» ütles Korts.

Kortsi sõnul ei saa jahimehed ka iga suvalisem paugu peale inspektsiooni ja politseid tülitada. «Kõigepealt uurivad jahimehed välja, kas see pauk on seaduslik või ebaseaduslik. Kui asi on kahtlane, siis ka teavitatakse,» selgitas Korts.

Jõgevamaa jahimeestele saadetud inspektori kiri muutmata kujul:

Tere taas!

Kuna ma igale jahimehele eraldi oma mõtteid edastada ei suuda, siis ikka aeg-ajalt saadan ühise kirja Teile esimeestele, lootes, et saadud info ka jahimeestele edastate. Nii ka seekord J

Järelevalve käigus või muul ajal jahimehi kohates saan tihti infot salaküttimise kohta (jahimehe oma piirkonnas siis). Ikka ja jälle ütleb info edastanud jahimees (harvadel juhtudel ka muu isik), et ei taha asjasse sekkuda. Mind hämmastab see asjaolu iga kord. Mida jahimehed nii hirmsasti kardavad, et ei julge seaduserikkumisse sekkuda või võtta telefoni ja mulle helistada, et teatada salaküttimisest nende jahipiirkonnas? Kas mitte jahimees ise ei ole see, keda peaks see teema kõige rohkem huvitama ja kes peaks esmakorras asjasse sekkuma? Minuni jõuab info ALATI hilinemisega. Ma ei saa absoluutselt aru jahimehe mõtlemisest, kui ta annab mulle teada, et nädal (või enamasti rohkem) aega tagasi meie jahipiirkonnas keegi rikkus seadust. No mida ma teen selle hilinenud infoga?

Tihti jõuab minuni ka info, et jahimehed peavad mind nõiaks (see on kõige leebem variant, mida ma kuulnud olen, tavaliselt käivad läbi hoopis humoorikamad elukad). Ausalt öeldes ei ole see minu jaoks isegi solvav, nimetage mind kuidas aga tahate. Samas juba tundub mulle, et Te tõesti arvategi, et ma olengi nõid ja näen oma kolmanda silmaga kohe ära, kui keegi jahipiirkonnas liigutab. Võin Teile käsi südamel (mida mul pole eks?) öelda, et ma ei näe selle kolmanda silmaga just palju ja siiski võiksite Teie ise mulle öelda, mis Teie jahipiirkonnas toimub. Teid on siiski oluliselt rohkem, kui mind.

Eile sain taas info salaküttimise kahtlusest. Seekord ütles jahimees mulle, et ei teavitanud mind sellest, kuna inspektsioon tuleb nii hilja. KUI HILJA?! Te ei ole ise proovinudki meid kohale kutsuda ja siis ütlete, et me tuleme hilja. Ja samas ise ka sekkuda ei taha.. No ma tõesti ei mõista sellist mõtlemist ja tegutsemisviisi. Kuidas Teie arvates need asjad korda peaks saama, kui ise ei sekku ja teistel ka sekkuda ei lase?!

Kui ma info saamise hetkel viibin Jõgeval, jõuan ma ka kaugematesse piirkondadesse umbes poole tunniga. Mitu tundi jahimees jahti peab? Mulle tundub, et vaid 15 minutit, kui pool tundi kohale jõudmiseks on liiga pikk aeg. Loomulikult tuleb ette ka olukordi, kus viibin mujal, kuid kuna salaküttide tabamine on minu jaoks prioriteet, siis ei ole mul probleemi oma pooleliolev tegevus katkestada ja siiski kohale tulla. Annaks Te vaid selle info mulle õigel ajal!

Salaküttimine ei ole tegevus, mida jahimees mokk töllakil pealt peaks vaatama. See on TEIE jahipiirkond, Teie olete selle eest vastutavad. Kui Teie oma jahipiirkonda ei kaitse, siis kes seda veel peaks tegema?!

Ma väga loodan, et minu mure jõuab kõikide aktiivsete jahimeesteni ja et jahimees oleks edaspidi ka piisavalt mees, et võtta see telefon ja mulle helistada. Minu mobiilinumber selle kirja lõpus, palun salvestage see endale telefoni.

Palun ärge jätke muljet, nagu oleksite relvadega hädapätakad!!!

Ja et ma rohkem ei peaks selliseid kirju kirjutama!

Endiselt meeldivale koostööle lootes,

Kairi Laak-Randoja