Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Raamatukogureeglid teevad menukite leidmise keeruliseks (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Epp Petrone pani alguse väga populaarsele sarjale.
Epp Petrone pani alguse väga populaarsele sarjale. Foto: Erik Prozes

Teada-tuntud «Minu» sarja raamatud seisavad kõrvuti Eesti ilukirjanduse surematute pärlitega, sest rahvusvaheline standard ei luba raamatuid sarjana riiulile seada.

«Raamatukogus lugemist otsides jäi silma, et populaarse Minu-sarja raamatud on ilukirjanduse pärlitega kõrvuti, mitte ei ole oma ette sarjana väljas. Neid raamatuid kirjutavad ju tavalised inimesed, keda ma nimepidi otsidagi ei oska,» rääkis usin Tallinna raamatukogude külastaja.

Naise sõnul teab ta sarja raamatuid vaid riikide, mitte nende autorite järgi. «Abivalmis raamatukoguhoidja ütles mulle, et seadus keelab neid sarjana välja panemast. Välja arvatud juhul, kui tegu on uudiskirjanduse riiuliga, siis võivad need kõrvuti seista. Mis jabur seadus see selline on?» soovib ta teada.

Tallinna Keskraamatukogu töötlusosakonna pearaamatukoguhoidja Eva Suiki sõnul on  raamatud riiulitele paigutatud ühtse liigitussüsteemi (UDK – Universaalne Detsimaalklassifikatsioon) järgi.

Kümnendliigituse liikide piires on raamatud paigutatud alfabeetiliselt autori nime (või selle puudumisel pealkirja) alusel. «Ilukirjanduse puhul tähendab see, et ühe autori teosed paiknevad riiulil ühes kohas ning lugejal piisab nende leidmiseks autori nime teadmisest,» selgitas ta.

Kui raamatud paikneksid riiulil sarjade kaupa, muutuks nende leidmine Suiki kinnitusel keerulisemaks, sest üks raamat võib aja jooksul ilmuda mitmes sarjas. See aga tähendab, et sama raamatu erineval ajal ilmunud eksemplarid paikneksid eri kohtades.

«Raamatute paigutus raamatukogudes ei ole seadusega reguleeritud. Tegemist on liigitussüsteemiga, mida kasutatakse raamatukogudes rahvusvaheliselt, sh ka Eestis,» kinnitas ta.

Alati on olnud selline kord

 Tallinna Keskraamatukogu eestikeelse kirjanduse osakonna juhataja Reet Ojasoo sõnul on nende majas raamatud alati paigutatud autori nimede järgi.

«Lugejad on sellega harjunud ja arvestavad raamatute otsimisel, et otsida tuleks autori nime järgi. Vajadusel abistavad ja juhendavad lugejaid raamatute leidmisel ja e-kataloogi kasutamisel raamatukoguhoidjad,» ütles Ojasoo.

Kultuuriministeeriumi raamatukogunõuniku Ülle Talihärmi sõnul reguleerib raamatute väljapanekut rahvaraamatukogu seaduse alusel välja antud rahvaraamatukogu töökorralduse juhend.

«Raamatukogudes on kirjeldamine, kataloogimine ja kogude riiulile paigutus suures osas standardiseeritud (ISBD, MARC, AACR, UDK jne), seda nii Eestis kui ka teistes riikides, et lugejal oleks mugav vastavalt liigile ja autorile riiulitelt kirjandus leida (õigus, majandus, ilukirjandus jne),» selgitas Talihärm.

Räägi raamatukoguhoidjaga

Ilukirjandus on järjestatud autorite tähestikulises järjestuses ja selline väljaannete riiulitele paigutuse standard kehtib mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas.

Talihärmi sõnul pole raamatukogul keelatud püsipaigutusest eraldi riiulitel lugejale raamatuid esile tõsta, nagu näiteks uudiskirjanduse riiulitel. Ametniku sõnul peab raamatukoguhoidja aitama ja juhendama lugejaid, kuidas kiiresti ja lihtsalt raamatuid e-kataloogist või riiulist leida.

«Seega, probleem ei näi olevat seaduses ega rahvusvahelistes standardites, mis aitab lugejal erinevates raamatukogudes väljaanded leida, vaid raamatukogutöötaja soovis lugejat individuaalselt juhendada, et vajalik teave riiulilt või e-kataloogist üles leitaks. Raamatukoguhoidja ongi tugi, kellelt küsida nõu, abi ja juhendamist,» ütles Talihärm.

Tagasi üles