/nginx/o/2009/02/26/140303t1h23d5.jpg)
Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Erik Heldna märkis ETV saates «Pealtnägija», et korrumpeerunud kõrgem ametnik on väga suur julgeolekurisk.
Heldna: korrumpeerunud ametnik on julgeolekurisk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Korrumpeerunud kõrgem ametnik, kellest sõltub väga palju, kes on väga tähtsal kohal, on julgeolekurisk mitte vaid seetõttu, et ta kahjustab riigi majandushuve, vaid ta võib olla ka klassikalises plaanis julgeolekurisk, sest ta muutub santažeeritavaks,» nentis Heldna, vahendas ERR Uudised.
Tema sõnul on see, mida korrumpeerunud ametnik on nõus tegema näiteks ebasõbraliku eriteenistuse palvetele vastu tulles, vägagi ohtlik.
Pistise võtmise eest vangi mõistetud Tallinna munitsipaalpolitsei endise juhi Kaimo Järviku juhtumi näitel märkis Heldna, et kõik sellised kuriteod leiavad varem või hiljem oma loogilise lõpu.
«See võib võtta aega, võib võtta aasta, võib võtta kauem või ei pruugi olla sajaprotsendiliselt ja must-valgelt tõendatav esimese, teise või kolmanda juhtumi pealt, aga varem või hiljem jõuab täpselt sellesse samasse staadiumisse ja põhjus on väga lihtne, sest lõpuks kujuneb selline teguviis normiks,» ütles Heldna.
Tema sõnul on preventiivne sõnum Kaimo Järviku ja ekskohtutäitur Priit Lantini konspireeritud pistiseloos see, et ükskõik milliseid meetmeid või vastumeetmeid üritatakse rakendada, lõpeb see tegelikult kurjategijate tabamisega.
Heldna märkis, et kui vaadata kaitsepolitsei menetluses olnud juhtumeid, siis need ühekordsed summad, mis on pistise või altkäemaksuna võetud, ei olegi tihtipeale fenomenaalselt suured või kosmilised summad.
«Kui inimene võtab altkäemaksu, mis on sisuliselt näiteks tema kuupalk või kahe kuu palk, siis see näitab süsteemsust, sest inimene eluilmaski ei riskiks oma positsiooniga selle nimel, et ühe kuupalga eest ära rikkuda oma terve tulevane karjäär ja elu laiemalt,» tõdes Heldna.
Järvik keeldus «Pealtnägija» kaamera ette tulemisest. «Kui see on kellelgi taotluslik, et ta üritab või üritatakse nüüd mind ja mu lähedasi põrmustada, siis te ei suuda seda teha,» märkis ta.
Samas kinnitas Järvik «Pealtnägijale», et vangi minekut ta ei karda. «Ma olen Vene sõjaväes käinud,» ütles Järvik.
Lantini sõnul on tema jaoks see lugu lõppenud. «Mina olen oma karistuse saanud ja selle kandnud. Ma arvan, et ei ole nagu põhjust selles küsimuses enam kommentaare anda,» kinnitas ta.
Täna peatas Harju maakohus Järviku taotlusel tema karistuse täitmise kuni 18. maini, mil arutatakse tema taotlust vangistuse edasilükkamiseks.
Järviku kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv ütles juba kohtuistungil, et tema kaitsealust ootab ees operatsioon, mistõttu võib osutuda vajalikuks tema vangistuse kandmise edasilükkamine.
Algselt oleks Järvik pidanud tänase päeva jooksul asuma Tallinna vanglas kandma talle määratud kahe kuu pikkust šokivangistust.
Aprilli alguses mõistis maakohus Järvikule pistise võtmise eest ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangustuse, millest tal tuleb vanglas reaalselt ära kanda kaks kuud. Kohus määras karistuse ülejäänud osa talle tingimisi kolmeaastase katseajaga.
Ühtlasi pani kohus Järvikule keelu töötada kolme aasta jooksul riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus või eraõiguslikus isikus ametikohal, kus temale on pandud haldamis-, järelevalve-, juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded.
Kohus konfiskeeris Järvikult ka Lantinilt pistisena saadud 9500 eurot riigi tuludesse.
Pistise andmises süüdimõistetud endisele kohtutäiturile Priit Lantinile määras kohus rahalise karistuse 45 362 eurot ja 19 senti. Kohtunik pakkus Lantinile võimalust tasuda rahakaristus osade kaupa, kuid Lantin avaldas soovi see tasuda kohe ja korraga.
Kohus pani Lantinile keelu töötada kolme aasta jooksul riigi või kohaliku omavalitsuse asutuses või organis või avalik-õiguslikus juriidilises isikus ametikohal, kus temale on pandud haldamis-, järelevalve-, juhtimisülesanded või varaliste väärtuste liikumist korraldavad ülesanded.
Kohus lahendas Järviku ja Lantini süüasja kokkuleppemenetluses. Süüdistatavad sõlmisid karistuskokkuleppe Põhja ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokuröri Kadri Välinguga.