Riiklikult tähtis arutelu keskendus kodanikuühiskonna arengule

Andres Anvelt Foto: Liis Treimann

Riigikogus arutleti täna riiklikult tähtsa küsimusena Eesti kodanikuühiskonna arengu teemadel. 

Ettekandjateks olid põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants, kodanikuaktivist ning Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liidu nõukogu esimees Martin Noorkõiv ja siseminister Andres Anvelt.

Pomerants ütles oma kõnes, et kodanikuühiskonna ootus täiendavate regulatsioonide järele, mis parandaks nende kaasamist olulistes küsimustes, on olemas. Kuid tema hinnangul ei saa seda valdkonda praegusest enam reguleerida. «Asjad toimivad siis, kui on vastastikune austus ja partnerlus.»

Kodanikuühiskonna rahastamise kohta ütles Pomerants, et kõige tähtsam on raha olemasolu. Ta lisas, et paljude algatuste tagant paistavad välja erakondade kõrvad. «Pooled kollektiivsed pöördumised on erakondade algatatud ja selles ei ole midagi halba. Erakond on täpselt samasugune võimalus riigis oma asju olukorra parandamise eesmärgil ajada.»

Noorkõiv ütles, et Eesti kodanikuühiskonna tänane seis on suhteliselt hea, kuid tema hinnangul on Eestis jätkuvalt kodanikuühiskonna jaoks mõningaid takistusi ning kasutamata võimalusi. Ta leiab, et riik peaks kuulama ja vähemalt püüdma mõista nende inimeste arvamust, kes võtavad vaevaks oma arvamust riigile mingil südamelähedasel teemal väljendada.

Aktiivseks tegutsemiseks vajab kodanikuühiskond resursse. «Maksupoliitika tuleks kujundada selliselt, et see motiveeriks rohkem annetama nii eraisikuid kui ettevõtjaid. Statistika näitab, et maksusoodustuste piirmäär hoiab ettevõtjate annetused teatud tasemel. Väga väike osa nendest, kes annetavad, annetavad üle piirmäära - seda määra saate teie tõsta,» ütles Noorkõiv Riigikogu liikmetele.

Noorkõiv avaldas ka lootust, et poliitikud hoiavad end aktiivselt kodanikuühiskonnas toimuvaga kursis. «Te ei saa seadusandjatena kodanikuühiskonna arengule kaasa aidata, kui sellest suuremat pilti ei oma.»

Anvelt ütles oma kõnes, et kodanikuühiskond on ühiskond, kuhu iga inimene võiks ja peaks panustama. Ta meenutas 2002.aastal Riigikogus heaks kiidetud Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni eesmärke - kaasamist, osalusdemokraatiat, kodanikualgatust ja ärisektoriga koostöö arendamist. Nende eesmärkideni jõudmiseks on Anvelti sõnul erineivaid viise - tunnustamine ja esindamine, partnerlus, ühiselt poliitikate väljatöötamine ja vahendite eesmärgipärane kasutamine ehk läbipaistev rahastamine.

Riik ootab Anvelti sõnul kodanikuühendustelt professionaalset strateegilist partnerlust. «Vabaühendused, mis tegutsevad ühiskonna huvides, on aatelised ja tihti innovatiivsed, nad on riigile väärikateks partneriteks. Paraku võib sobiv partnerlus pooleli jääda, sest mittetulundusühendusi nähakse tihti abivajajatena, mitte abipakkujatena. On aeg näidata, et vabaühendused on parimad partnerid, sealhulgas ka teenuseosutajad,» ütles Anvelt.

Läbirääkimistel võtsid sõna Aadu Must, Tanel Talve, Külliki Kübarsepp, Heidy Purga, Tarmo Kruusimäe, Jüri Adams ja Jürgen Ligi, kes kõik tõid esile kodanikuühiskonnaga seotud erinevad aspektid ja seisukohad.

Tänavu detsembris möödub Eesti kodanikuühiskonna arengukontseptsiooni ehk EKAKi heakskiitmisest riigikogus 15 aastat. EKAKi rakendamise arutelu toimub riigikogu täiskogus igal teisel aastal. Arutelu võtab kokku novembris toimunud riigikogu põhiseaduskomisjoni, kultuurikomisjoni ja sotsiaalkomisjoni avaliku istungi. EKAK on avaliku võimu ja kodanikualgatuse koostöökokkulepe, mis määratleb mõlema poole vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel.

Eelmine riiklikult oluline arutelu keskendus 21. septembril demokraatia ohtudele ja väljakutsetele. Ettekandjateks oli Euroopa Parlamendi liige professor Marju Lauristin, näitleja Jaak Prints ja Riigikogu liige Toomas Jürgenstein. Arutelu toimus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekul.