:format(webp)/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
/nginx/o/2014/09/02/3317281t1he10a.jpg)
Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas ravimiseaduse rakendamisega edasi minna ja mitte hakata seadust muutma.
Sotsiaalkomisjon ei plaani ravimiseadust muuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu sotsiaalkomisjon kuulas eilsel istungil ära sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsleri Maris Jesse, kes rääkis ministeeriumi ettevalmistustest ravimiseaduse muudatuste rakendamiseks 2020. aastal. Lisaks andis ka riigikogu kantselei õigus- ja analüüsiosakond ülevaate apteekide omandiõigusest teistes riikides.
«Komisjoni üksmeelne seisukoht oli, et ravimiseaduse rakendamisega minnakse edasi ja seadusemuudatust kavas ei ole,» lausus sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (SDE) pressiteate vahendusel. Istungil märgiti, et kuigi seadusesse muudatusi teha pole plaanis, lisatakse vajadusel rakendussätteid.
Kütt tõdes, et sotsiaalministeeriumil on koostöös sotsiaalkomisjoniga ees suur töö, et seadus rakenduks ilma probleemideta ja ravimite kättesaadavus oleks inimestele tagatud.
Komisjoni liige Maris Lauri (RE) märkis, et kõige probleemsemad on vertikaalsed monopolid. Ta selgitas, et rohupoodide puhul tähendab see, et hulgimüüja on ühtlasi ka apteegi omanik ja otsustab, milliseid ravimeid apteekides müüakse. «Kuna konkurents toob tarbijale paremad hinnad ja mitmekesisema valiku, on mõistlik tagada, et Eesti väikesel apteegiturul on sellised monopolid välistatud,» toonitas Lauri.
Alates 2020. aasta 1. aprillist ei tohi ravimi hulgimüüja samal ajal olla ka ravimi jaemüüja ehk apteegi omanik ning apteegist peab enam kui 50 protsenti kuuluma proviisorile.