Päevatoimetaja:
Marek Kuul
(+372) 507 3066
Saada vihje

Viimsilased päästsid Nõukogude mereväelase (5)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Naissaarel asuv Nõukogude mereväelast kujutav seinamaaling taastati eesmärgiga alustada põhjalikumat sõjaväekunsti mõtestamist Eestis.

Eile tulid endise Nõukogude Liidu sõdurite klubihoone seinale maalitud mereväelase taastatud versiooni avamisele Viimsi vallavolikogu ja vallavalitsuse liikmed. 

«Projekt sai teoks valla rahakoti toel, ehk kõik meie maksumaksjad andsid oma panuse selle õnnestumisse,» ütles Viimsi valla kultuuri- ja sporditöö peaspetsialist Ott Kask. Projekt läks maksma 8000 eurot.

«Naissaarel on lademes sõjaajaloo pärandit tsaari- ja nõukogudeajast. Sellest ajast saati on siin tohutult lademeid ja üks näide ongi see maal siin seinal. See on ju ajalugu,»ütles Kask.

Kase sõnul tuli mõte seinamaal korralikult taastada Enno Seliranna poolt. «Alguses oli idee see hoone renoveerida ja sealt edasi jõudsime selle mereväelase juurde,» ütles Kask.

Restaureerimist juhtinud Eesti Kunstiakadeemia professor Hilkka Hiiopi sõnul kerkis üles küll see küsimus, et kas see on just see, mida ette võtta. «Et kuidas siis ei jätku raha mõne keskaegse kiriku jaoks, aga selle jaoks on. Aga eesmärk pole ju ainult see töö, vaid ka laiemalt sõjaväe kunstipärandi mõtestamine,» ütles Hiiop. Tema sõnul tahetakse kaardistada säilinud sõjaväelised mälestised ja neid pikemalt ja teaduslikumalt analüüsida.

Hilkka Hiiopi sõnul oli projekt keeruline ning tehniliselt suur väljakutse. «Nii palju ettearvamatuid tegureid oli. Alates sellest, kuidas siia saada kuni metoodiliste küsimusteni, et kuidas sellist õlivärvi kihti seinale kinnitada,» ütles Hiiop.

«Aga ma usun, et saime sellega väga hästi hakkama, sest tegelikult oli ta enne väga kehvas seisus,» ütles Hiiop ja lisas, et 95 protsenti säilinud originaalvärvist on seinal ka praegu.

«Mina pole enam see põlvkond, kellel oleks isiklikud mälestused ja oleks see suhestumine üleliia terav. Aga me ei saa kustutada oma ajalugu,» ütles Hiiop ja lisas, et kunst ei pea jutustama ainult ühte lugu. «On ju nii palju erinevaid tasandeid, millest lähtuda,» ütles Hiiop.

Tagasi üles