/nginx/o/2011/04/21/562867t1h14ba.jpg)
Eesti jalgpallikoondise võtmemängija Konstantin Vassiljevi arvates ei tohiks Eesti väiksus olla õigustuseks, et olla teiste rahvuste vastu sallimatu ning ta leiab, et mida sallivam on inimene, seda õnnelikum ta on ning seda tervem on kokkuvõttes kogu ühiskond.
«Kui inimesed õpivad üksteise suhtes mõistlikumad olema ja üksteist austama, siis oleksime kõik vähemalt 50 protsenti õnnelikumad kui praegu,» ütles Vassiljev Postimees.ee´le.
OECD värske raporti kohaselt on Eesti selle ühenduse riikidest kõige ebatolerantsem ja lisaks on sallimatus viimase kolme aastaga kasvanud. Raportist selgub, et Eesti ühiskonnast on vähemusgruppide suhtes tolerantseid inimesi vaid 26 protsenti kogukonnast, mis on OECD riikide seas ülekaalukalt madalaim tulemus.
Ajakirjanik Priit Pulleritsu arvates aga ei saa küsitlustulemuste tõlgenduse ja järeldustega kuidagi nõus olla. Tema sõnul on asjatundmatu süüdistada eestlasi immigrantide, nahavärvilt ja rahvuselt teistsuguste inimeste erilises mittesallimises, kuna eestlaste puhul on küsimus pigem oma keele ja kultuuri säilitamises. Ajakirjaniku arvates on Eesti rahvaarvult lihtsalt niivõrd väike, et pole midagi imestada, kui võõrastes nähakse ohtu oma eksistentsile.
Konstantin Vassiljev aga leiab, et riigi väiksus ei anna õigustust sallimatuseks. «Loomulikult peab iga rahvas oma keelt ja kultuuri kaitsma, aga selleks ei pea teiste suhtes kinnine olema,» ütles sportlane.
Selle asemel, et võõraid tagasi tõrjuda, peaks riik Vassiljevi arvates keskenduma hoopis sellele, et siia elama tulevad inimesed õpiksid ära eesti keele ja tutvuksid ka kultuuri ja ajalooga. «Nagunii tahavad mõned inimesed teistest riikidest siia tulla, see on vältimatu, sest me oleme ELis, kus inimesed saavad väga vabalt ühest riigist teise liikuda. Inimesed peavad lihtsalt õppima koos elama ja tegutsema.»
Samas märkis ta, et ei ole kunagi pidanud eestlasi ebatolerantsemaks kui teisi rahvaid. «Sallimatust on igas riigis, sinna pole midagi parata. Eestis ma küll oma rahvuse pärast mingit erilist diskrimineerimist pole tundnud,» märkis Vassiljev.
«Meil on lihtsalt see ajalooküsimus väga haige. Ma leian, et meie ei peaks vastutama selle eest ega tegema otsuseid selle põhjal, mis toimus Eestis 60 aastat tagasi. Siis olid hoopis teised inimesed,» lisas ta.
/nginx/o/2010/02/17/314663t1he2e5.jpg)