Tallinlanna appikarje: mu laps vihkab mind ja läks elama joodikust isa juurde

Foto: Margus Ansu

Portaal Rus.Postimees.ee avaldas pika ja emotsionaalse loo segastest ning valusatest peresuhetest.

«Tänavu mais läks minu üheksa-aastane laps minu juurest elama oma bioloogilise isa juurde, kellega ta pole kunagi varem tahtnud suhelda, öeldes sealjuures, et vihkab mind metsikult,» rääkis juba mitu kuud kohtus oma poja eest võitlev tallinlanna Irina (asjaosaliste nimed muudetud). Endine mees tahab temalt hooldusõigust ära võtta ja on lasknud lastetoetuse juba oma nimele kirjutada, kirjutas portaal Rus.Postimees.ee.

Miks pärast lahutust ema juurde jäänud üheksa-aastane Andrei otsustas ootamatult isa juurde kolida, pole täpselt teada. Lugu on keeruline, endiste abikaasade jutt ei klapi, mõlemad süüdistavad kõiges vastaspoolt. Ema versiooni kohaselt ässitas eksabikaasa Viktor poja tema vastu üles, too kinnitab, et Irina kihutas ise poja kodust välja.

Irina sõnul on eksmehel alkoholiprobleem ning ta olevat rahalistes raskustes. Ta kinnitab ka, et enne lahutust olevat Viktor last löönud.

«See juhtus 2011. aastal, kui ta purjuspäi peksis last, kes oli tollal nelja-aastane. Minul lõi ta hambad välja ja kui mitte tütar (vanem, Irina esimesest abielust) poleks meest talle vaasiga pähe lüües peatanud, oleks ta mind ära kägistanud,» meenutas Irina. See kõik peaks olema ka politseis fikseeritud, kuid delikaatsetele isikuandmetele viidates keeldus politsei Rus.Postimees.ee-le midagi selle kohta avaldamast.

Irina sõnul jõi mees edasi, vahel käis tööl, vahel mitte, Irina ise aga rabeles nagu orav rattas mitmel töökohal, et ots otsaga kokku tulla. Lõpuks kannatus katkes ja ta otsustas lahutada.

Pärast lahutust ilmus Viktor lapse ellu vaid harva ja ka poiss ise justkui keeldus temaga suhtlemast. Kõik muutus tänavu veebruaris kui Viktor esitas kohtule avalduse lapsega suhtlemise korra kindlaks määramiseks, kuu aega hiljem kohus rahuldas tema taotluse.

«Kuni selle hetkeni laps keeldus kategooriliselt temaga isegi rääkimast, kuid kohtus küsiti tema (üheksa-aastase lapse) arvamust ja minu suureks üllatuseks ta ütles, et tahab isaga suhelda,» rääkis Irina, kes kahtlustab, et isa on last kuidagi mõjutanud.

Alates märtsist ööbib Andrei kord nädalas isa juures. Irina leidis, et pärast nende kohtumiste algust poja käitumine halvenes oluliselt: ta hakkas jämedusi ütlema ning koolis läksid asjad halvemini. Lõpuks, pärast üht mais tekkinud tüli, läks Andrei isa juurde elama.

Siis mõtles Irina, et hea küll, võib-olla poiss elab nädalakese isa juures, siis tuleb tagasi. Aga seda ei juhtunud.

Isa ja poeg näevad juhtunut teises valguses. See on teada ka Irinale, sest koolis olevat poeg rääkinud, et ema kihutas ta kodust välja, kuna ta keeldus poodi minemast. «Ta valetab kogu aeg. Ma ei tea, kuidas asjad nii on läinud,» ahastas Irina.

Ta leidis, et nii kohus kui ka linnavõim on tema vastu. Kui Lasnamäe linnaosavalitsus käis Viktori kodust olukorda kontrollimas, siis Viktor oleva kodus joobnuna maganud, köögilaud täis tühje alkoholipudeleid, laps aga oli sel ajal Irina juures. Kohus aga polevat seda arvesse võtnud.

Viktor elab Lasnamäel ühetoalises korteris koos emaga. Sinna kolis ta pärast seda, kui Irina viskas ta välja nende kolmetoalisest Mustamäe korterist, millest Viktorile kuulub 25 protsenti. Irina selgitas, et ei kannatanud Viktori pidevat skandaalitsemist ja joomist enam välja. Varalistest vaidlustest saigi alguse konflikt, mis tipnes võitlusega poja pärast.

Irina hinnangul ei suuda Viktor lapse ülalpidamist tagada, sest tal olevat võlgu kokku 11 000 euro eest ja pangakonto olevat arestitud. Viktor väitis, et see kõik olevat minevik.

Pärast poja kolimist isa juurde muutus rahaküsimus tolle jaoks veel olulisemaks. Nii ta pöörduski Lasnamäe linnaosavalitsuse soovitusel sotsiaalkindlustusameti poole ja laskis lastetoetuse enda kontole kanda. Irinale oli see täielik üllatus, ei eksabikaasa ega amet ei hoiatanud teda ette.

Rus.Postimees.ee konsulteeris juristiga, kes väitis, et lastetoetuse enda nimele saamiseks pidanuks Viktoril olema Irina kirjalik nõusolek. Sotsiaalkindlustusametist öeldi, et isa oli esitanud vastava avalduse, millele oli lisatud dokument, mille kohaselt oli laps isa juurde kolinud.

Aga pöördume tagasi ema ja poja suhete juurde. Kas tõesti tekkis vihkamine tühjalt kohalt. Irina kinnitas, et mingit põhjust polnud. Hiljem ta tunnistas, et mõningad suhtlemisprobleemid neil pojaga siiski olid. Poeg ise väitis, et ema olevat tema vastu kätt tõstnud. Ema nimetas seda ühekordseks kõrvakiiluks. Näiteid, kuidas väikesest asjast ümbernimetamise teel suur saab, on selles loos palju.

Klassijuhataja: kõiges on süüdi isa

Andrei klassijuhataja sõnul algasid probleemid siis, kui isa ilmus poisi ellu. Õpetaja hinnangul läks poiss isa juurde, sest seal on kergem. Ema nõuab pojalt korda, isa Viktorit on klassijuhataja näinud paar korda, kuid sellest piisab, et väita: see inimene joob. Et Irina oleks last kuidagi survestanud, seda pole õpetaja märganud. Nii Andrei kui ka tema isa on klassijuhatajale rääkinud, et Irina on poega peksnud, kuid õpetaja usub pigem Irinat.

Viktori kirjelduse järgi on kogu süü Irinal. Too oleva poolpalja ja ennast täis lasknud lapse kodust välja visanud. Enne kohtu käsku ei lubanud ta lapsel isaga üldse suhelda.

Mehest olevat Irina vabanenud nii, et kutsus iga pisiasja peale politsei. «Ma avan õllepudeli, aga tema helistab juba politseisse, et ma teda peksan. Ma pole teda kunagi löönud,» rääkis Viktor ja kinnitas, et ei tarvita enam alkoholi. Ta ei ole nõus last endisele naisele jätma isegi siis, kui too peaks talle välja maksma tema osa nende endisest ühisest korterist.

Irina kurtis, et linnaosavalitsuses olevat teda hoiatatud, et ta ei tohi last isa juurest ära viia. Praegu ootab ta hirmuga kohtuistungit, kus lapselt küsitakse, kumma vanemaga ta koos elada tahab.