Kaljurand: Eesti-Vene suhetes napib usaldust ja lugupidamist

Venemaa lipp. Foto: SCANPIX

ETV saates «Vabariigi kodanikud» puudutati väärtuspõhisest välispoliitikast rääkides ka Venemaa ja Eesti suhete teemat.

«Minu arust on meie suhetes Venemaaga praegu puudu usaldust ja vastastikust lugupidamist,» ütles välisministeeriumi asekantsler Marina Kaljurand. Ta leidis, et Eesti-Vene suhteid mõjutavad stereotüübid ja kinnismõtted minevikust.

Helilooja ning Budismi Instituudi direktor Sven Grünberg avaldas arvamust, et Eesti skeptiline suhtumine Venemaasse on täiesti õigustatud. «On räägitud, et Eestis on russofoobia, Eestis ei ole absoluutselt niisugust asja,» väitis ta. «Asjadesse suhtutakse objektiivselt – kui üks sind peksab ja valetab ning sa ütled, et sind pekstakse ja sinu peale valetatakse, siis ei ole see foobia.»

Õigusteadlane Rein Müllerson vaidles Grünbergile vastu, öeldes, et maailmas pole täiesti ksenofoobiavaba riiki ning russofoobia on üks selle alaliike. Samuti taunis ta avalikkuses Venemaa kohta tehtavaid väljaütlemisi. «Meie ajakirjandusel ja riigimeestel on tihti selliseid ütlemisi Venemaa kohta, mida ei oleks vaja. See ei too meile mingit kasu, aga rikub suhteid ja Venemaa vastab meile samaga. Pidevalt on selline labidaga löömine, mis ei too kasu ei Eestile ega Venemaale,» kirjeldas ta.

Ajakirjanik ja Riigikogu liige Juku-Kalle Raid oli seisukohal, et Venemaa poliitika Eesti suunal pole muutunud Ivan Julma aegadest saati ja seetõttu on kohatu rääkida, nagu oleks Eesti inimestel Venemaa suhtes kinnismõtted.

Müllerson tõdes, et Venemaalt ei maksa kahetsuse üles näitamist oodata. «Kui ma oleksin Vene poliitik, siis ma tunnistaksin Tartu rahu ja samuti Eesti okupeerimist Venemaa poolt. Venemaa selle peale välja ei lähe, see on nende praegune kinnisidee, et nemad ei tohi kusagil järele anda, sest siis hakkab see kõik edasi libisema. Meil on oma arusaamine Tartu rahust ja Venemaal oma, meil on omad väärtused, Venemaal omad,» tõdes ta.