Pildid ja videod: kohus mõistis naise süüdanud süürlase kümneks aastaks vangi

Harju maakohus mõistis naise armukadedusest süüdanud Kovan Mohammadi kümneks aastaks vangi.

Prokuratuur süüdistas Mohammadit (20) algselt raske tervisekahjustuse tekitamises, millega kaasnes oht inimese elule, ja tervisehäire, mis kestis vähemalt neli kuud. Kohtus esitati talle aga uus süüdistus valu ja tervisekahjustuste põhjustamises lähi- või sõltuvussuhtes toime pandud korduvas kehalises väärkohtlemises.

Kohtu all tunnistas mees ka ise, et lõi oma naist umbes 100 korda puust liisuga. Mees nägi, et see ajas naise nutma, mistõttu möönas ta, et tegi naisele haiget. Naise sõnul on mees tema suhtes varemgi vägivalda kasutanud.

Seega tunnistaski Mohammad kinniste uste taga peetud kohtuprotsessil end süüdi kergemas kuriteos ehk naise väärkohtlemises, kuid ei tunnistanud end süüdi raskemas kuriteos ehk naise elu ohtu panemises.

Kohus leidis, et mehe süü on tõendatud mõlemas kuriteos ja mõistis talle liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loetakse tänavu 8. märtsi, mil politsei mehe kinni pidas. Ka peab Mohammad tasuma menetluskulud.

Ostis poest puhastusbensiini

Kohtu jaoks oli kummastav kaitsja taotlus süüdistatav õigeks mõista, kuna mees ise kirjeldas, kuidas ostis poest puhastusbensiini ja sidus naise enne süütamist nelja rätikuga kinni. Seejärel valas ta naise keha ja riided bensiiniga üle, kallas bensiinist põrandale raja, esitas naisele paar küsimust ja süütas välgumihkli.

Kohtu hinnangul oli tegu ettekavatsetud. Samuti leidis kohtus tõendamist, et mees vaatas enne kuritegu inimeste süütamise teemalist filmi ja otsis internetist infot, kuidas naist karistada.

Kohus arvestas karistuse määramisel raskendavaid asjaolusid nagu perekondlik sõltuvus, alaealise juuresolek, kannatanu alandamine ja eriline julmus ning armukadedus kui madal motiiv. Samas arvestas kohus kergendava asjaoludena seda, et mees kahetses juhtunut ning ta on varem kriminaalkorras karistamata.

Kui mees täna kohtus tõlgi vahendusel oma karistusest kuulis, teatas ta araabia keeles, et tegu ei olnud tahtlik. 

Kannatanu oli pärast kuritegu kokku viis kuud haiglas, milles kaks kuud oli ta koomas. Kokku tehti talle kuus operatsiooni. Kohtunik Merle Parts ütles otsuse väljakuulutamisel, et noore naise tervis ja nahk on jäädavalt rikutud.

Mehe kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland ütles pärast kohtuotsuse väljakuulutamist, et läheb mehega vanglasse kohtuma ja koos langetavad nad otsuse, kas kaevata karistus edasi teise astme kohtusse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kohtule seitsme päeva jooksul.

Vaata, mida rääkis Postimehele Põhja ringkonnaprokurör Anneli Lumiste:

Mis 7. märtsi õhtul juhtus?

Süüdistuse järgi pani kõigest toona veel 19-aastane Kovan ränga kuriteo toime 7. märtsi õhtul Tallinnas Majaka tänaval asuvas korteris, kus süütas 22-aastase süürlasest naise. Kannatanu viidi haiglasse raskete vigastustega.

Kuigi naise kehast koguni 70 protsenti oli saanud põletushaavu, suutsid meedikud tema elu päästa. Ränga kuriteo ajal viibis korteris ka paari toona kahe ja poole aastane laps.

Politsei pidas mehe kinni ja kohus võttis ta paar päeva hiljem ka vahi alla. Kohtueelse uurimise lõppedes sai mees süüdistuse raskete tervisekahjustuste tekitamises, millega kaasnes oht elule ning raske kehaline haigus.

Kohtupidamine mehe üle algas käesoleval kuul ja kohus arutas asja kinniste uste taga. 

Mullu juunis Kreekast Eestisse toodud põgenikepere väidetav elukoht. Foto: Liis Treimann

Postimees sai raskeid põletushaavu saanud süürlannaga juuli algul suhelda kirja teel. Ta ei tahtnud rääkida 7. märtsi õhtul juhtunust. Küll aga tunnistas ta, et mäletab kõike hästi. «Tuletan seda kogu aeg meelde, sest see oli väga suur õnnetus,» selgitab ta, kasutades ingliskeelset sõna accident (õnnetus).

Ühtlasi kinnitas ta juulis, et tema laps on tugiisikute hoole all ja ta kohtub lapsega iga paari päeva tagant.

Süürlaste pere saabus Eestisse kvoodipagulastena läinud aasta juunis Kreekast.

Pole esimene sedalaadi kuritegu

Pärnu maakohus saatis mai lõpus vangi 27-aastase süürlase Samer Khatebi, kes ähvardas mullu sügisel oma naise põlema panna ja valas ta selleks üle kergesti süttiva vedelikuga. Mees mõisteti süüdi tapmisega ähvardamises, kehalises väärkohtlemises ja vägistamises ning talle mõisteti liitkaristuseks kolm aastat vangistust, millest aasta tuleb reaalselt ära kanda.

Postimees rääkis araabia kultuurikogukonnas elava naisega, kes kinnitas, et n-ö aukuriteona pole tegelikult naiste põlemapanemine meeste poolt levinud. «Mina ei ole üheksa aasta jooksul näinud meest, kes oma naise põlema paneb. See on enneolematu,» ütles kurdi kogukonnas elav eestlanna. Samas nentis ta, et sageli süütavad end demonstratiivselt põlema just kurdi naised ise. «See on väga dramaatiline enesetapuviis, kuna on ju niivõrd valus,» rääkis anonüümsust palunud naine. «Samas on naiste kodune elu sageli väga raske – sundabielu ja vägivald,» lisas ta. Aukuritegusid panevad tema sõnul naiste vastu toime pigem nende isad ja vennad, mitte abikaasad.

Islami ja araabia kultuuri ekspert Kristi Ockba ütles samuti, et pigem on põletamine seotud protesti märgiks sooritatud enesetappudega. «Mis näitab, kuhu maani inimene on mentaalselt jõudnud,» lisas ta. Ockba rõhutas, et aukuriteod pole seotud islami kui usuga, vaid pärinevad araabia kultuurist. «Kuna kultuur ja usk on nii tihedalt põimunud, aetakse need tihti segamini ja arvatakse, et kuriteod tulenevad usust,» märkis Ockba.

Tiina Kaukvere