Kahe nädalaga on metsa eksinud poolsada inimest

Foto: Jörgen Norkroos/Õhtuleht

Septembri esimese kahe nädalaga on Häirekeskus saanud tavapärasest mitu korda rohkem teateid metsa eksinud inimestest. 

Ligi pooltel juhtudel on inimesed ise metsast välja saanud, ülejäänud kordadel on politseinikud viinud läbi reaalseid otsinguid. «Iga otsingu puhul tuleb lähtuda maastiku tingimustest ja tegutseda läbimõeldult,» kirjeldas otsimisprotsessi Nõva valla piirkonnapolitseinik Kiur Klippberg.

Politseiniku sõnul kasutatakse inimeste leidmiseks mitmeid abivahendeid – nii koptereid,ATV’sid kui politseikoeri. Teatud olukordades on abi ka politseiautode sireenist ja rakettidest, mis näitavad inimestele kätte õige suuna.

Vahel pöördutakse abi saamiseks meedia poole. Nii tõi Klippberg näiteks, kuidas Läänemaal 91-aastast metsa eksinud meest otsides pöörduti erinevate väljaannete poole, lootuses, et keegi on meest märganud.  «Metsas liikus neil päevil ringi palju seenelisi ja seetõttu otsustasime meest ka meedia vahendusel otsida – ehk oli mõni seeneline eakat meest märganud,» rääkis piirkonnapolitseinik. Mees leiti pärast kolm ööpäeva kestnud otsinguid metsa tulnud seeneliste poolt.

Saarde valla piirkonnapolitseiniku Rauno Lensmenti sõnul on otsingutel tähtis tunda maastikku ja hinnata, kas see raskendab otsinguid või mitte. «Peame tundma neid inimesi, kes otsima lähevad. Alati tuleb sõltuvalt konkreetsest olukorrast ja metsas olevatest tingimustest hinnata, kuidas korraldada otsinguid, kui palju otsijaid kaasata, kas otsida ainult päeval või ka öösel. Otsijad ise ei tohi sattuda hätta,» lausus Lensment.

 Kilppberg lisas, et iga kadumine on isemoodi ja nõuab uut lähenemist. «Ühtki otsingut ei saa läbi viia õpiku järgi. Inimesed eksivad põhitõdede vastu,» rääkis Klippberg.

Politsei otsib kõige rohkem inimesi juulist oktoobrini. 2016. aastal laekus nendel kuudel maastikul eksimisest keskmiselt üks teade päevas. Tavapäraselt laekub Eestis hädaabinumbrile 112 keskmiselt 15 teadet kuus sündmustest, kus võib olla vajadus otsida inimesi maastikul. Reaalseid otsinguid teostatakse ligi pooltel juhtudel. Selle aasta septembri esimesel kahel nädalal on inimese eksimisest maastikul teada antud 51 korral.

Eksperdid panevad südamele, et metsa minnes tuleb alati kaasa võtta laetud mobiiltelefon, teavitada lähedasi kuhu, millal ja kui kauaks planeeritakse minna. Riietuda tuleb erksavärviliselt ja vastavalt ilmastikule, kaasa tuleks võtta ka söögi- ja joogi tagavara, taskulamp ja tikud. Eksides ei tasu ootama jääda – koheselt tasub helistada hädaabinumbril 112. Liikudes tuleb leida mingi kindel suund ja liikuda selle järgi - kindlat suunda hoides jõutakse alati mõne asustuse või teeni. Väsimuse või kehva enesetunde korral ei tasu metsas ringi liikuda, selle asemel tuleb istuda lagedamale alale, et otsijatel oleks kadunut lihtsam leida. 

 Lääne- ja Pärnumaal aset leidnud metsa eksimised:

 8. septembril eksis metsa Läänemaal Nõva vallas sõbraga seenele läinud 91-aastane mees. Metsas liiguti ringi eraldi ja hiljem sõbral enam meest üles leida ei õnnestunud. Mehel polnud kaasas dokumente, telefoni ega ka kuuldeaparaati. 91-aastane mees veetis metsas kolm ööpäeva, kuni metsa tulnud teised seenelised ta leidsid.

18. septembri õhtul eksis metsa Pärnumaal Saarde vallas seenele läinud 81-aastane mees. Mehel oli kaasas telefon ja temaga õnnestus paaril korral kontakteeruda. Mees oli metsas ühe öö ja kopter leidis ta järgmise päeva pärastlõunal.

19. septembri päeval eksis Saarde vallas metsa 62-aastane naine, kelle kopter leidis paar tundi pärast kadumist.