Postimees kirjutas nädala algul, et niinimetatud eurokraavid ehk teede ümberehituse käigus kaevatavad kahe-kolme-nelja meetri sügavused ja järsunõlvalised kraavid tekitavad küsimuse, millise tagajärjega võiks olla kasvõi väikese kiiruse juures säärasesse auku vajumine.
Uurisime põhjanaabritelt, kuidas suhtub Soome transpordiamet maanteid ääristavatesse kraavidesse ja ohutuspiirete paigaldamisse.
Lehtonen tõi esile kolm võimalikku situatsiooni, millest lähtuvalt Soome transpordiamet ohutuspiirete vajalikkuse üle otsustab. Kui tee kõrval on kraav, milles voolab jõgi, näeb juhis ette ohutuspiirete paigaldamist. «Siiski, kõrvalistel teedel, kus on vähem liiklust ja mis on ehitatud sada aastat tagasi, võivad ohutuspiirded puududa juhul, kui seal ei ole täheldatud õnnetusi,» rääkis Lehtonen.
Lehtoneni sõnul on Soomes väga harv olukord, kus maantee kõrval on kahe kuni nelja meetri sügavune kraav, mille põhjas on osaliselt vett. Sellistel puhkudel sõltub ohutuspiirde vajalikkus tee ja kraavi omavahelisest kaugusest ja kraavi nõlvast.
Kolmanda tüübina tõi Lehtonen esile olukorra, kui tee on muldkehal, mille kõrval suhteliselt järsu nõlvaga kraav. Sellisel juhul sõltub ohutuspiirde vajalikkus nõlvast. «Tavaliselt ei peeta piirdeid vajalikuks, kui nõlv on üks kui kolm meetrit,» ütles ta.
Lehtoneni sõnutsi on Soomes põhiteede ääres kraavid tavaliselt 0,7 meetrit sügavad ja nende sisemine nõlv üks kuni neli meetrit. Välimine nõlv ulatub ühest meetrist 22 meetrini.
«Avariitestid on näidanud, et sellised kraavid on võrdlemisi ohutud ja ennetavad sageli sõidukite kokkupõrkeid kraavi taga olevate puudega,» lisas ta.
Loe pikemalt Postimehes ilmunud lugu: