/nginx/o/2019/12/19/12823123t1he95c.jpg)
/nginx/o/2014/03/22/2907862t1h7476.jpg)
«Inimesed ei mõista, et mul on invaliid bussis ja pean rahulikult sõitma, vaid arvavad, et mina olen mingisugune vaimukas autoroolis,» ütles 10 aastat erivajadustega inimestele transporditeenust pakkunud Sven Reemet.
Invabussijuht: inimesed peavad mind ajuinvaliidiks (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reemeti jaoks on probleem tõsine, sest oma tavaautoga sõites kaasliiklejate mõistmatust ei taju. Mõned päevad tagasi võttis ta sel teemal sotsiaalmeedias sõna. Tema postitust jagati üle 450 korra.
Reemeti sõnul ajendas probleemist avalikult sotsiaalmeedias sõna võtma Eesti liikluskultuur. «Iga päev keegi jälle arvab, et olen vaimukas ja surub vahele. Kui oma tavaautoga sõidan, siis asi nii hull pole,» ütles Reemet.
«Need invamärgid ongi selleks, et teised saaksid arvestada minu rahulikuma sõidustiiliga,» ütles Reemet
Tema sõnul mõistavad mujal Euroopas autojuhid tema olukorda paremini. «Kohe kui Euroopasse jõuad, siis tunned kohe, et inimesed mõistavad, et mul on raske vedu ja pean rahulikult sõitma,» ütles Reemet.
«Ma saan aru, et mul pole kiirendus nii võimas ja pidurdurdan sujuvamalt kui teised, aga tajun tugevat mõistmatust invamärkide suhtes,» ütles Reemet. Kuigi erivajadusega inimene pannakse rihmadega istme külge, mõjub igasugune järsem pidurdamine halvasti. «Rakmed ragisevad ja inimesel on väga ebameeldiv,» ütles Reemet.
Reemet arvab, et kuigi jagati tema postitust Facebookis üle 450 korra, midagi päeva pealt ei muutu. «Ma olen kümme aastat seda tööd teinud ja invaliide vedanud. Siiani pole midagi muutunud. Kahtlen, et see ka nüüd väga muutub,» ütles Reemet.
«Palun saage aru, et mul ongi raske vedu ja pean sõitma rahulikult,» kutsus Reemet üles hoolivamalt liiklema.
Vaata lähemalt siit.