Bürokraatia hammasrataste vahele jäänud Narva poiss sai õiguse kooli minna

Foto: Илья Смирнов

Kaheksa-aastase Eldari jaoks ei olnud teadmistepäev mitte 1. september nagu teistel lastel. Pärast pikale veninud formaalsuste täitmist sai poiss 18. septembril minna Narva kesklinna gümnaasiumi.

«See on minu elu kõige parem päev,» ütles Eldar pärast tunde koolist lahkudes venekeelse Postimehe ajakirjanikule. «Ma leidsin uusi sõpru,» selgitas ta. Narvas läks poiss esimesse klassi, kuigi Saksamaal Berliinis käis ta teises klassis, mis jäi küll lõpetamata. Kuigi nii mõnigi asi võib olla juba selge, ei tee kordamine halba, seda enam, et laps hakkas õppima keelekümblusklassis ehk tunnid on eesti keeles. Eldari sõnul otsustas ta ise, et tahab keelt õppida.

Poisi sõnul on enamik tema klassikaaslasi venekeelsetest peredest, aga õpetajaga räägitakse eesti keeles. «Veidikene sain aru. Õpetaja rääkis ainult eesti keeles, aga tema abiline nii eesti kui vene keeles ja tema aitas,» rääkis värske koolipoiss.

Narva kesklinna gümnaasiumi direktori kohusetäitja Anna Zubova oli häiritud sellest, et varasemates artiklites oli kirjas Eldari vanaema väide, nagu oleks poiss koolist minema aetud. Zubova sõnul näevad seadused ette, et lapse võib kooli kirja panna ainult tema seaduslik esindaja. «Ajakirjanik Ilja Smirnov võib organiseerida oma asutuse ja mõelda välja omad reeglid. Meie kool on ametlik asutus ja me järgime kehtivaid seadusi,» kirjutas ta toimetusele.

Koolijuhi sõnul võeti koolis vanaema, aga järgmisel päeval ka vanaema koos lapselapsega, avasüli vastu. Lapsele pakuti kohta nii venekeelses kui ka keelekümblusklassis, vanaema valis keelekümblusklassi. Vanaema ja lapselaps käisid tutvumas nii õpetaja kui klassiga. «Vanaemale anti kooli astumise avaldus ja selle mitteametlik tõlge, et poisi ema saaks selle ära täita. Nii vanaemale kui ka poisile selgitati, et selle avalduse peab täitma ja kooli tooma ema. Vanaemale öeldi, et esmaspäeval oodatakse ema ja poega koos kooli astumise avaldusega koolimajja. Ja ajakirjanik pärast seda kirjutab, et laps aeti koolist minema,» on koolijuht nördinud.

Berliinis elava Eldari emaga ei õnnestunud ühendust saada, aga varem oli ta ajakirjanikule rääkinud, et last pole mõtet Narvas kooli saata, sest 10. septembril tuleb ta lapsele järele ja viib ta Saksamaale. Kuid poiss ei soovi Berliini minna. Ema ei tulnud lapsele järele ja telefoni teel temaga  ühendust saada ei õnnestunud. Narva abilinnapea Tatjana Patsanovskaja sõnul võtab vastutuse poisiga seotud otsustuste langetamisel enda kanda Narva linn.

Rus.Postimees kirjutas septembris seeria lugusid kaheksa-aastasest Eldarist, kelle saatus oli pandud justkui pausirežiimile: poiss toodi suvel ära ema juurest Saksamaalt, kuhu naine oli sõitnud paremat elu otsima ning nüüd elas poiss lindpriina vanaema juures Narvas, omamata võimalust koolilaua taha istuda. Eldar ise ema juurde naasta ei soovinud, laps tahtis hoopis kooli minna.

Kui vanaema käis Saksamaalt ära toodud lapselapsega augustis Narva lastekaitse inspektori juures, et laps saaks kooli minna, otsustati Narva linna sotsiaalametis, et poiss on Saksamaa elanik, mis tähendab, et kõik küsimused tuleb otsustada koostöös Saksamaaga. Pärast ajakirjanduse sekkumist suunas Narva linnavalitsuse kultuuri- ja haridusosakond vanaema koos lapselapsega nende välja valitud kooli.