Taanis asuv maailma suurim spermapank saadab spermadoosi postiga koju kätte (st lähima arsti juurde). Piisab vaid krediitkaardist. Pea pooled doonoritest on taanlased.
E-laps maksab 30 eurot
«Tere, soovin annetada,» teatab Århusi Ülikooli tudeng Peter telefonis maailma suurima spermapanga vastuvõtulauale Taani teises suurimas linnas Århusis.
«Mis värvi silmad?»
«Tumepruunid.»
«Mis värvi juuksed?»
«Mustad.»
«Suurepärane! See on just see, mida me otsime! Tule kontorisse!»
Peteril vedas. Blondid ja sinisilmsed peavad ukse taga ootama – doonorijärjekord on nii pikk, et neid ei võeta enam vastugi. Just mittetaanlasest doonorite järele on suur nõudlus.
Kui spermapank kaks kümnendit tagasi avati, meelitas Cryos Internationali asutaja ja direktor Ole Schou doonoreid ise kohale. «Sõitsin rattaga ringi, kleepisin tänavapostidele kuulutusi: «Otsime spermadoonoreid!»,» räägib Schou. «Küsisin meestelt tänaval, kas nad on nõus spermat annetama.»
Nüüdseks on kesklinnas asuva kliiniku valgete klaasuste taga «elu saanud» üle 18 000 lapse enam kui 50 riigis. Ka Eestis on sündinud 42 Cryosest «tellitud» last.
Pea pooled lastest on taani verd. Mõned aastad tagasi avas Cryos kontorid ka Indias ja New Yorgis. «Asi on kvaliteedis,» põhjendab Schou, miks ta firmal nii edukalt läheb.
Kõrged standardid
Ametlikult ei nimetata eneserahuldamise eest saadud tulu palgaks, vaid Schou sõnul viljastuskliiniku «kompensatsiooniks transpordikulude ja ebamugavuste eest». Selle «ebamugavuse» – ühe doosi sperma ja tasuta terviseuuringute eest saab umbes 25 eurot.
Vanemad ei pea aga sperma saamiseks Taani kohalegi tulema. Nad valivad doonori välja internetis. Näiteks: taanlane, helepruunid silmad, paremakäeline, jalanumber 44, õpib ülikoolis õpetajaks, mängib klaverit, saksofoni ja kitarri, lemmikvärvid on sinine ja must...
«Ma tahan aidata lastetuid paare üle terve maailma,» põhjendab üks doonor kliiniku kodulehel. «Kui ma sain isaks, olin nii õnnelik, et tahtsin seda ka teistega jagada.»
Üks Vietnamist pärit tudeng tunnistab, et algul otsustas ta doonoriks hakata raha pärast. «Hiljem mõistsin, et kui oleksin samas olukorras, oleksin tänulik, kui keegi aitaks mul lapsi saada,» selgitab ta. Ta jätab teate ka lapsele, keda ta tõenäoliselt kunagi ei näe: «Tea, et su vanemad armastavad sind rohkem kui midagi muud siin maailmas... sa oled ime! Kõike head!»
Klišeefilmilikus Cryose peakontoris pika laua taga tervitab Hollywoodi naeratusega blondiin: «Kuidas saan teid aidata?» Naise selja taga, tumesinisel maalil ujuvad spermatosoidid – kuvand panga asutaja Schou kahekümne aasta tagusest unenäost külmutatud spermast.
«Ma ei suutnud seda und unustada,» ütleb ta. 27-aastane äritudeng lappas toona läbi kogu raamatukogus saadaval oleva kirjanduse sperma külmutamise kohta ja hakkas kodus katsetama. «Mu külmkapp oli spermat täis,» itsitab Schou poisikeselikult – tollal leidsid tema tüdruksõbrad romantilisel ööl külmkapist Carlsbergi õlle asemel muid vedelikke.
Tema kristlastest vanemad, kelle sügavkülmikusse (see oli ju suurem ja külmem) ubade ja hakkliha kõrvale Schou oma spermaproovid suskas, kandsid poja hullumeelsete nimekirja. Nüüd on ta aga rekordite raamatus kui maailma suurima valikuga spermapanga omanik. Tema kontori valgetelt seintelt naeratavad vastu täiuslikud lapsed – tumedad, heledad, pilusilmsed. «10–12 protsenti paaridest maailmas on viljatud!» ütleb Schou. «Ma tahan neid aidata.»
Siiski: kas pole mitte hea äri?
«Kui mees on viljatu, võiks naine ka piima- või postimehe juurde minna. See pole õige, kui ta peaks võõraga vahekorras olema, et last saada,» mõtiskleb Schou. «Olen kristlane, aga olen ka vabamõtleja. Mul on hea meel on lugeda tänukirju, mida vanemad saadavad. Nad on õnnelikud, et neil on terve laps.»
Aga?
«Loomulikult on see ikkagi eelkõige äri,» lisab Schou.
Kontorilaua ees askeldavad taanipäraselt püsiva naeratusega mehed. Iga päev saabub Cryosele umbes sada uut annetust. «Töö pole paljunõudlik, küll aga on meie standardid,» teatab kodulehekülg. Vastu võetakse Schou sõnul vaid crème de la crème ehk parimaist parim. See tähendab umbes viit protsenti doonorspermast.
25 korda doonoriks
Schou veab aeglaselt näpuga sinka-vonka mööda lauda: «Mõned spermatosoidid ujuvad niiviisi, aga meie oleme huvitatud vaid neist, mis lähevad otse ühest punktist teise.»
Peakontoris on neli kabinetti. Igal uksel seisab meestele viitav kriipsujuku. Ruumikese laual on ajakirjad, ühes nurgas kraanikauss, teises telekas. Schou sõnul ei veeda doonorid kabinetis rohkem kui kümme minutit: «Nende filmidega, mille neile valisime, läheb neil ruttu.»
Viie ja poole miljoni elanikuga Taanis võib üks doonor annetamas käia 25 korda. Eestis vaid kuus korda, sest oht, et sperma satub veresugulasele, on suurem.
Ehkki meestel pole Schou sõnul kerge leppida, et nende naise sees on teise mehe sperma, esineb doonorlapsega peredes lahutusi vaid kaheksal protsendil juhtudest. «On näha, et see kogemus teeb paari väga tugevaks,» selgitab ta.