Prantsuse kolonel: võõrleegioni Eestisse tulek oli juhus

Eestis paiknevate Prantsuse vägede ülem kolonel Olivier Waché õppusel, taustal sõdurid jalaväelahingumasinatega VBCI. Foto: Prantsusmaa kaitsevägi

Ajal, mil Venemaa Föderatsiooni relvaüksused harjutavad ametlikult terrorismi tõkestamist ja mitteametlikult NATO-le koha kätte näitamist, uuris Postimees Eestis paiknevate Prantsusmaa relvaüksuste ülemalt kolonel Olivier Wachélt, miks on Eestis just Prantsuse võõrleegioni sõdurid ja millega nad siin tegelevad.

Prantsuse sõdurid on Eestis juba kevadest saati, ent seni on intervjuude andmist – ühe erandiga, aga ka siis räägiti anonüümselt ja peamiselt ilmast – välditud. Miks nii?

Tapal paiknevast kontingendist moodustavad ligi poole Prantsusmaa võõrleegioni sõdurid. Põhjus, miks nad oma nime ja näoga intervjuusid ei anna, seisneb selles, et võõrleegioniga liitudes jääb meestele alles nende esialgne kodakondsus, kuid nad saavad endale Prantsusmaa passi koos uue nimega. Sellepärast üritame kaitsta leegionäride anonüümsust ja isegi kui nad intervjuu annavad, siis oma nime nad ei ütle ja pildile ei tule.

Kas Tapal viibivate võõrleegionäride hulgas on ka (endisi) Venemaa kodanikke?

20 protsenti võõrleegioni sõduritest on pärit Ida-Euroopast – Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Serbiast… Aga vastavalt võõrleegioni reeglitele ei diskrimineeri me inimesi rahvuse järgi ja nii võib ühes kompaniis olla Nepali, Brasiilia, Ukraina ja Venemaa kodanikke ning võib-olla on mõni neist olnud varem kokk või suisa professor. Suhtume neisse kõigisse kui Prantsuse sõduritesse.