/nginx/o/2019/08/28/12507064t1h50de.jpg)
/nginx/o/2016/01/25/4902713t1h2633.jpg)
Värske üleeuroopalise uuringu andmeil olid suurima korruptsiooniriskiga Eesti omavalitsused Tallinn ja Vaivara, väikseima riskiga aga Harku vald ja Maardu linn.
Suurim korruptsioonirisk on Tallinnas ja Vaivaras
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korruptsiooniriski indeks ei viita tegelikule korruptsioonile, vaid näitab, kui läbipaistvalt ja avalikult omavalitsus riigihankeid korraldab.
Justiitsminister Urmas Reinsalu ütles uuringut kommenteerides, et OECD riikides kulutab avalik sektor ligi kolmandiku oma eelarvest riigihangetele, mis on samal ajal üks kõige korruptsiooniohtlikumaid valdkondi. «On selge, et omavalitsused ei ole kasutanud kõiki olemasolevaid võimalusi korruptsiooni ennetada. Seetõttu valmistatakse praegu ette juhendit, mis aitab omavalitsustel korruptsiooniriske hinnata ja maandada ning luua praktiliste näidete toel oma sisekontrollisüsteemi. Peagi valitavad uued volikogud saavad nendele juhistele tuginedes korraldada hankeid läbipaistvamalt,» ütles Reinsalu.
Cambrige’i ülikooli teadlase Mihály Fazekasi juhtimisel koostatud korruptsiooniriski indeks koondab viit riigihangete läbipaistvuse näitajat: pakkujate arv, hankemenetluse liik, ajavahemik hanketeate ja pakkumuste esitamise tähtaja vahel, hindamiskriteeriumid, otsustamisperioodi pikkus.
Teistega võrreldes peetakse riskantsemaks näiteks väljakuulutamiseta läbirääkimistega hanget, samuti sellist, kus on üks pakkuja, kus hanketeate ja pakkumuste esitamise tähtaja vahe ning otsustamisperiood on kas liiga pikk (viide õiguslikule segadusele) või liiga lühike (varasema kokkuleppe võimalus) ja hindamiskriteeriumid ei ole mõõdetavad.
Kuna justiitsministeeriumi analüüsitalitus võttis Eesti andmeid analüüsides arvesse ka omavalitsuste asutuste hankeid, võivad keskmist mõjutada lisaks omavalitsusasutuste enda hangetele ka omavalitsuste ettevõtete, hallatavate asutuste jt hanked.
Arvesse ei võetud omavalitsusi, kus sõlmiti alla nelja hankelepingu. Samuti tuleb silmas pidada, et ELi riigihangete andmebaasis ei ole alati võimalik vahet teha, kas andmed käivad samanimelise valla või linna kohta.
Uuring hõlmab 2009.–2015. aastal ELi riikides ja Norras tehtud riigihankeid, mille piirmäär ületas 130 000 eurot. Eesti indeks oli 0,33, ELi keskmine aga 0,28 (skaalal 0–1). Kõige suurema korruptsiooniriskiga Eesti omavalitsused olid Tallinn (0,4) ja Vaivara (0,33), kõige väiksem risk – indeksi väärtus 0,05 – oli Harku vallas.