/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
/nginx/o/2011/04/22/563717t1hdabf.jpg)
Justiitsministeeriumi arendatav veebikeskkond e-toimik on praegu veel peaasjalikult juristide pärusmaa, tulevikus peaks sellest aga saama ka lihtsureliku abimees nii politsei, kohtu kui ka kohtutäituriga toimetamisel.
E-toimikust saab tulevikus lihtsureliku abimees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuriteoohvrid kurdavad sageli, et neil ei ole võimalust jälgida neid puudutava kriminaalmenetluse käiku interneti vahendusel. Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Raivo Küüdi sõnul muutub see aga e-toimiku keskkonnas võimalikuks.
«See arendus on suur ja mahukas projekt, mis on hetkel töös,» lausus ta. «Mitmed e-toimiku osad on juba ka tööle hakanud ja menetlusi puudutav info on kättesaadav näiteks politseiautos olevast arvutist. Samas ei ole kodanikele kättesaadav osa veel kaugeltki täies mahus ellu viidud.»
E-toimikusse saab igaüks end juba praegu ID-kaardi või mobiil-IDga sisse logida. Seal saab algatada nii tsiviilasju kui ka haldusasju ning ka maksekäsu kiirmenetlusi, samuti jälgida näiteks kriminaalmenetluste kulgu.
Samamoodi saab e-toimikust teada, kas teie endaga seoses on algatatud väärteomenetlus või siis on tasumata mõni vana parkimistrahv. E-toimiku kaudu saab ka enda vastu esitatud nõudeid vaidlustada.
Kõik ühte kohta
E-toimikut arendava justiitsministeeriumi infosüsteemide ja tööprotsesside talituse juhataja Hettel Varik ütles, et e-toimikul on oma avalikuks kasutamiseks mõeldud osa.
«Tahamegi viia tulevikus kogu kriminaalmenetlusse puutuva sellesse ühte portaali,» rääkis ta. «Eesmärgiks on muuta e-toimik selliseks keskkonnaks, kus saab mured ühes kohas ära lahendatud alates kuriteoteatest kuni kohtuotsusele järgneva täitemenetluseni.»
See tähendab, et inimene saab esitada kuriteoteate, jälgida kriminaalmenetluse käiku ja pöörduda hiljem ka kohtutäituri poole, et tekitatud kahju sisse kasseerida.
Variku sõnul saab tavakodanik praegu esitada e-toimikus prokuratuurile või kohtule kaebusi ja avaldusi. «Kui ta on ise menetlusosaline, saab ta näha ka menetluse üldandmeid,» selgitas ministeeriumiametnik.
Samas saab e-toimikus esitada kriminaalasja algatamise avalduse prokuratuurile, mitte aga politseile. «Kuriteosündmusest võib tegelikult anda ühtmoodi teada mõlemale,» selgitas Varik.
Ta lisas, et juurakaugete kodanike seas on e-toimiku kasutajaid praegu vähe ja enamasti askeldavad e-toimikuga advokaadid. 1. juunist muutub e-toimiku kaudu kohtuga asjaajamine advokaatidele ka kohustuslikuks, sestap arendatakse tänavu eelkõige neile mõeldud teenuseid.
Tulevikus saab inimene vaadata e-toimikust ka endaga seotud menetluse detaile juhul, kui prokurör annab selleks loa. Siis võib üle vaadata enda antud ütlused või ka kohtuistungite protokollid. Praegu on e-toimikus kirjas vaid üldine informatsioon.
Linna ehitamine
Uute kohtuasjade toimikud peaks olema Variku sõnul täielikult digitaalsel kujul kümne aasta pärast ning edaspidi on kavas skaneerida internetti ka vanad paberkujul toimikud.
Ministeeriumiametnik lisas, et e-toimiku keskkond on nagu linna ehitamine.
«Mingit detailset ajakava selle valmimisele pole paika pandud. Alustasime tegelikult 2006. aastal prokuratuuri ja politsei infosüsteemide ühendamisega,» lausus Varik.
2009. aastast saab selles keskkonnas algatada ja osaleda kriminaal- ja väärteomenetlustes, 2010. aastast aga ka tsiviil- ja halduskohtumenetlustes.