Elamustuuri teatrit, mänguala ja töötubasid külastas viie kuu jooksul üle 30 000 inimese, lastele kingiti 16 000 «Laste Vabariigi» passi, mis annavad järgmise aasta lõpuni soodsama sissepääsu kümnetesse kultuuriasutustesse, 75 korda mängiti Kätlin Vainola näidendit «Kõige parem kingitus» ning läbi viidi 254 töötuba.
«Laste Vabariigi» idee autori, Eesti Lastekirjanduse Keskuse direktori Triin Soone sõnul võib elamustuuri igati kordaläinuks lugeda.
««Laste Vabariigi» mõte oli viia killuke Eesti lastekultuurist igasse maakonda, just väikestesse paikadesse, ning teha seda viisil, mis kõnetaks ja kutsuks tegutsema nii väikeseid kui ka suuri. Koos heade partneritega, keda oli kokku üle paarisaja, valmis terviklik ja mitmekesine, just lapse huvide ja oskustega arvestav mänguala ja programm,» rääkis Soone BNS-ile.
«Eesti lapsed tahavad ja oskavad mängida, nad on nutikad, loovad ja uudishimulikud. Suurim tänu oli see, kui Laste Vabariigist ei lahkutud enne päeva lõppu ning juba peeti plaani, kus õnnestuks veel kohtuda,» lisas Soone.
Elamustuuri kultuuriprogrammi andsid lisaks näitlejatele, mänguala loojatele ja töötubade tegijatele oma osa ka ligi 2000 last üle Eesti, kes «Laste Vabariigi» laval üles astusid. Mitmest paigast saatsid lapsed ja noored ka video, miks just nende linnas või külas on hea kasvada. Elamustuur sündis kõikjal koostöös kohalike inimestega, põhipartneriks oli Eesti Avatud Noortekeskuste võrgustik.
«Laste Vabariik» sündis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja riigikantselei EV100 korraldustoimkonna koostöös, et viia Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva pidu võimalikult paljude lasteni üle Eesti.
2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta. Teema-aasta on ellu kutsunud kultuuriministeerium ja selle läbiviimist koordineerib Eesti Lastekirjanduse Keskus.