Transpordiamet: järgmisel maratonil püüame teavitustööd paremini korraldada

Tallinna maraton Foto: ERIK PROZES/

Tallinna transpordiameti liikluskorralduse osakonna juhataja Talvo Rüütelmaa sõnul äsjase maratoni korraldamisel suuri vigu ei tehtud, kuid kõik pretensioonid kuulatakse ära ning järgmisel korral tehakse paremini.

Maratoni korraldajad nimetasid liiklusprobleemide ühe põhjusena seda, et neile olevat viimasel hetkel esitatud täiendavad turvanõuded, mille täitmiseks jäi vähe aega.

«Täiendavad turvameetmed rakendati küll, ja see oli vastavate ametkondade initsiatiiv, mis täna maailmas valitsevat olukorda arvestades on täiesti mõistetav. Selle juurde me jääme alati kindlaks, et mistahes ürituse korraldamisel peab olema tagatud liiklejate ohutus. Kui jalakäijad lastakse sõidukite liiklusruumi (praegusel juhul on ka jooksjad jalakäijad), siis peab olema ohutus tagatud,» ütles Rüütelmaa. Ta lisas, et ohutuse tagamine ei tähenda jooksu trassi valikut. Trassi valib ikkagi korraldaja, mitte Tallinna linn või julgeolekuasutused.

«Aga kui selline üritus toimub, siis mingis linnaosas on liiklus kindlasti rohkem häiritud, kui teistes kohtades. Varem on see suur häiring olnud kesklinnas ja Pirital, seekord Põhja-Tallinnas. Ja Sõle tänavalt oli võimalik välja sõita. Sel hetkel, kui jooksjad möödusid, liiklus seisis, aga põhimõtteliselt sai sealtkaudu sõita. Kindlasti oli ka neid kohti, kust välja sõita ei saanud, aga selles olukorras ei olnud muud lahendust. Mis puudutab eriolukordasid, siis olin ise juures, kui inimesel oli vaja kiirest haiglasse jõuda, sest tema lähedase seisund oli oluliselt halvenenud. Selle küsimuse me lahendasime nii, et see inimene eskorditi vilkuritega haigla juurde. Siis oli üks naine, kes vajas kiirest arstiabi. Tema toimetati samamoodi kiiresti kohale,» rääkis Rüütelmaa.

Sotsiaalmeediast tehtud etteheidetega, et liikluse sulgemistest ei teavitatud piirkonna elanikke piisavalt, on ta osaliselt nõus. «Olen nõus, et teavitus peab olema veel parem, kui ta sel korral oli. Nii näiteks pöördus meie poole inimene, kes ütles, et tema ajalehti ei loe, telerit ei vaata ja internetti ei kasuta. Üks asi on see, et kas me usume teda või mitte, aga tema väitis, et temani info ei jõudnud. Sellisel juhul me peame välja mõtlema lahenduse, kuidas me sellele inimesele info kätte toimetame,» rääkis liikluskorraldaja.

Transpordiamet kontrollis ka seda, kas ühissõidukipeatustes on info liikluskatkestuste kohta olemas. «Nendes kohtades, kus me käisime, oli info üleval, aga inimesed ikka seisid ja ootasid trammi. Ja kui me neile selgitasime, et lähemate tundide jooksul ühtegi trammi ei tule, siis küsiti ikka, et miks selle kohta infot ei ole. Võib-olla mõnes kohas olid need teated maha tõmmatud, aga seal, kus meie kontrollisime, oli info olemas,» kinnitas Rüütelmaa.

«Kõigele lisaks on Telliskivi Selts ja igasugused muud seltsid meiega kohtudes Kalamaja kogukonda esindanud ja teinud meile selgeks, et nemad liiguvad põhiliselt jalgrattaga ja jalgsi ning autosid praktiliselt pole ja nendega pole ka probleemi,» lisas ta.

Rüütelmaa arvas, et kui järgmisel aastal soovitakse sama maratonitrassi kasutada, siis on võimalik, et mõnes kohas tuleb jooksjatele sild ehitada ja ikkagi anda autojuhtidele võimalus sõita, sest tuleb välja, et inimeste sõiduvajadus on nii suur.