/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/11/7090909t1h29a2.jpg)
Augusti lõpus jõustus allilmaliidri Nikolai Tarankovi maha lasknud Juri Vorobei süüdimõistmine.
Augusti lõpus jõustus allilmaliidri Tarankovi tapja süüdimõistmine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnu maakohus mõistis 36-aastase Vorobei aprilli lõpus süüdi Nikolai Tarankovi ettekavatsetud tapmises ning tulirelva ja tulirelva öösihiku ebaseaduslikus käitlemises. Liitkaristuseks nende kuritegude eest mõistis kohus Vorobeile üheksa aastat ning kuus kuud vangistust. Vorobei tunnistas kohtus täielikult enda süüd.
Hiljem jättis Vorobei süüdimõistmise muutmata ka Tallinna ringkonnakohus ning kuna riigikohus ei võtnud 28. augustil mehe kaitsja kassatsioonkaebust menetlusse, jõustus tema süüdimõistmine lõplikult.
Kohtus tunnistas Vorobei, et temani jõudis Tarankovi ähvardus, millest sai aru, et Tarankov võib organiseerida tema tapmise, mistõttu otsustas ta Tarankovi ise tappa. Kohtus leidis tõendamist, et Vorobei soetas kuriteo toimepanemiseks illegaalse relva ja käis enne kuriteo toimepanemist sündmuspaika uurimas. Selleks, et olla kindel, et Tarankov on surnud, tulistas Vorobei talle viimase lasu pähe. «See näitab sihikindlat kaalutletud eesmärgipärast käitumist kuriteo toimepanemisel. Inimeste vahelise konflikti lahenduseks ei tohi olla teise inimese surm, selline tegu kõigutab ilmselgelt ühiskonna üldist turvatunnet,» märkis maakohus.
Vorobei omas küll relvaluba, kuid relvale ja laskemoonale, millega ta Tarankovi tappis, tal luba ei olnud. Öösihik oli Vorobei sõnade kohaselt saadud sõbralt kingiks ja see oli mõeldud jahirelvale. «Kuigi iga tulirelva ja öösihiku omamiseks ja hoidmiseks on vaja relvaluba, ei taotlenud Vorobei seda öösihiku käitlemiseks, vaid hoidis seda ilma loata oma elukohas, rikkudes sellega relvaseaduse nõudeid,» tõi kohus esile.
Kohus leidis, et kohtule esitatud ja kohtus uuritud tõenditega on Vorobei süü kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud. Karistuse mõistmisel arvestas kohus, et esinevad seaduses sätestatud karistust kergendavad asjaolud - kuriteo toimepanemine ähvarduse mõjul ning Vorobei poolt süü tunnistamine ja kahetsus.
Süüdistuse kohaselt tapeti Nikolai Tarankov eelmise aasta 13. septembril Läänemaal Saunja külas seitsme järjestikuse püstolilasuga ülakehasse ja pähe, millest viimane oli kontrolllask pähe, mille tagajärjel Tarankov silmapilkselt suri. Vorobei varitses Tarankovi tapmiskoha lähedal pilliroos kui viimane oli minemas kalale. Pärast tapmist lahkus Vorobei sündmuskohalt autoga, kuid naases üsna pea avastades, et oli oma mütsi kaotanud.
Kuriteopaika naastes tõstis ta Tarankovi laiba tema auto pagasiruumi, et kaitsta teda ilmastikutingimuste eest. Sündmuspaigast lahkudes peitis Vorobei tapmisel kasutatud püstoli teele jäänud kinnistule, kaevates selle maasse. Hiljem näitas ta relva peidukoha vabatahtlikult politseitöötajatele ka ette.
Kohus mõistis Juri Vorobeilt välja menetluskulud kogusummas 6904 eurot.