Muinsuskaitseamet: linn demonstreeris suutmatust Linnahalli mälestist säilitada

Märt Sults lasi Linnahallile joonistada seinamaalingud. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Muinsuskaitseamet annab vastuse enamlevinud küsimustele, mis inimestel seoses Linnahalli seinamaalingute skandaaliga on tekkinud. 

Tallinna linnahalli fassaadile tehti möödunud kolmapäeva õhtul riigikogu liikme Märt Sultsi eestvedamisel suuremõõtmelist seinamaalingut. Muinsuskaitseamet (MKA) avaldas seoses seinamaalingutega oma seisukohad.

Kes Linnahalli ülevärvimise eest vastutab?
Mälestise säilimise eest vastutab mälestise omanik. Antud puhul Tallinna Linnahalli AS ja tema juhtorganid – juhatus ja nõukogu. MKA on pöördunud juhtorganite liikmete poole selgituste saamiseks ja nende saamise järgselt otsustab edasised sammud väärteomenetluses.

Käesolev olukord on seadnud kahtluse alla MKA ja TLPA vahel sõlmitud muinsuskaitseseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks sõlmitud halduslepingu edasise täitmise – Tallinna linn on halvimal võimalikul viisil demonstreerinud võimetust mälestist säilitada ja teostada järelevalvet endale kuuluvate mälestiste üle.

Muinsuskaitseseadus ei võimalda kohelda kohalikku omavalitsust kui mälestise omanikku erinevalt eraomanikust – samad nõuded kehtivad kõigile – kui linn halduspartnerina nõuab eraomanikult mälestiste säilitamist ja seaduse kohaselt restaureerimist, siis peab ta omanikuna ise sama tegema.

Linnahall on tühjana seisnud ju aastakümneid. Miks pole varem keegi midagi ette võtnud?
Linnahall on olnud tühi 7 aastat, selle jooksul on omanik (Tallinna linnavalitsus) lasknud seda mitu korda grafitist puhastada, samuti on pidevalt olnud tagatud valve ja elementaarne hooldus. Kindlasti ei saa öelda, et hoone oleks heas korras või et enne nii öelda Sultsi maalinguid olnud grafitid selle seintel oleksid olnud ilusamad. Tõenäoliselt ei taha aga keegi näha muinsuskaitset, mis teeb pidevalt ettekirjutusi ja trahve igale omanikule, kelle mälestis mõned aastad tühjalt seisab enne restaureerimist.

Iga paari aasta tagant on Tallinna Linnavalitsusel olnud mingi uus mõte, väidetav investor ja eskiis (kasiino, hotell, ooper, konverentsikeskus jne), mistõttu on pidevalt jäänud mulje, et rekonstrueerimine pole enam mägede taga ja varsti-varsti läheb tegemiseks. Eraldi küsimus on see, miks omanik linnahalli üldse järk-järgult tühjaks jättis ja selle korrastamise asemel Saku Suurhalli ehitust kaasfinantseeris.

Kas uus ei ole mitte ilusam, kui varasem seis?
Küsimus ei ole ilus – ükskõik kui ilus, tegemist on ikkagi tahtliku mälestise rikkumise ja kooskõlastuseta tegevusega. Ka ajutise lahendusena ei ole võimalik sellega leppida. Muinsuskaitseametil ei ole midagi tänavakunsti vastu, kuid nii nagu muudegi loominguliste eneseväljenduste puhul on olulised selleks valitud aeg ja koht. Riiklik kultuurimälestis ei ole sobiv koht tänavakunstile. Vaatamata kehvale olukorrale ei ole Linnahall katmist ootav tühi lõuend, vaid tunnustatud arhitektuuriteos. Ka kõige ilusam seaduserikkumine on ikkagi seaduserikkumine. Kunstiline tase või soov teha vabariigile kingitust ei vähenda süüteo olemust.

Linnahall on nagunii lagunenud ja kole, miks ei võiks maaling seal olla kuni alustatakse renoveerimist?
Sults ja Seeblum on praegusel juhul teadlikult rikkunud seadust ning kahjustanud mälestist, selle ignoreerimine võtab võimaluse edaspidi nõuda inimestelt seaduskuulekust. Olgu selleks siis mõne teise «veidi lagunenud» muinsuskaitse all oleva objekti ülevärvimine. Sults ja Seeblum käisid Linnahalli võimalikku ülevärvimist arutamas nii Tallinna muinsuskaitse osakonna kui Muinsuskaitseametiga ja mõlemast ametkonnast saadi selgelt eitav vastus. Sultsil Tallinna Linnahalli AS nõukogu liikmena on kõik võimalused muudel, legaalsetel viisidel, kaasa aidata Linnahalli renoveerimisele, kahjuks valiti ebaseaduslik kahjustamine.

Miks ei ole varasemaid grafiteid kästud maha pesta? Miks teeb muinsuskaitseamet seekordse grafiti osas nii palju kära?
Ei vasta tõele, et ei ole – igal Linnahalli teemalisel kohtumisel on MKA pööranud tähelepanu mitte ainult hoone välisilmele, vaid ka üldisele heakorrale ja ohutusele Linnahalli ümbruses. Tallinna linnavalitsus on lasknud hoone fassaade ka mitu korda grafitist puhastada, samuti on pidevalt olnud tagatud valve ja elementaarne hooldus, kuid kindlasti ei saa öelda, et hoone oleks heas korras. Omanik ei ole MKA hinnangul teinud kõike temast olenevat hoone säilitamiseks.

Sisuline erinevus varasemate ja käesoleva värvimisega on see, et Märt Sults ja Pirados on seda teinud avalikult – oma nime, näo ja meediakajastuse saatel. Avaliku korra ja seaduse tahtliku rikkumisega ei ole võimalik leppida. Nii nagu seaduse kohaselt kehtib nulltolerants alkoholijoobes autojuhtimise jms osas, kehtib nulltolerants ka mälestiste rikkumise osas.

Kes peab grafiti maha pesema?
Hoone omanik. Reedel muinsuskaitseametile Tallinna Linnahalli AS saadetud info kohaselt on nad sõlminud kokkuleppe grafiti mahapesemiseks vastava tegevusala ettevõttega Soodaprits OÜ ja selle eest tasub Tag Kings OÜ. Tööde täpne ajakava peab selguma lähiajal. Pikemas perspektiivis tuleb maha pesta ka ülejäänud maja algse arhitektuuri juurde mitte kuuluvad värvimised ning tagada hoone füüsiline säilimine.