/nginx/o/2017/01/05/6229505t1h4c4d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/09/07/7072941t1h5782.jpg)
Reps tunnistas ERRile, et välja käidud lävendinumber 3,75 on pigem hüpoteetiline ning ei põhine konkreetsetel uuringutel, vaid ministeeriumi analüüsiosakonna andmetel.
Repsi pakutud lävend ei põhine uuringutel, vaid ministeeriumi andmetel (3)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tegelikult ei ole ju meil seaduseelnõus sellist numbrit ette pakutud. Me tegime debati, kus oleks kõige ohutum ja väiksem piir, millest edasi võiks olla noor inimene valmis gümnaasiumi õppekava läbima ja sealt ka minema ülikooli, aga loomulikult on seda debatis võimalik muuta. 3,85 oleks võib-olla natuke liiga kõrge ja 3,7 allapoole ta tegelikult ei mõjutagi mitte midagi. Iga neljas õpilane läheb täna kutsekooli ja läheks siis ka homme kutsekooli,» rääkis Reps.
Ta ütles, et 3,75-st rääkides ei läheks arvesse mitte ainult hinnete keskmine, vaid ka põhikooli lõpueksamid.