Mädanevad kitsekorjused teevad Repinski farmi naabrite elu põrguks

Mädanevad korjused Konju farmi juures. Foto: Ilja Smirnov

Riigikogu keskerakondlasest liikme Martin Repinski Ida-Virumaal asuva Konju kitsefarmi juures hoitakse mädanevaid korjuseid naabrite maja läheduses põllul, kus need levitavad kohutavat lehka kuni naabrite majani.

Haisu levitab vana konteiner, milles on kümned surnud kitsed. Konteiner asub Repinski naabri Viktor Krapivini elukohast 600 meetri kaugusel ning hingemattev korjuselehk on teinud tema elu väljakannatamatuks.

Viktor avastas haisu allika juhuslikult, kui läks maja taha põllule kalapüügiks vihmausse kaevama. Mees leidis põllult vanast furgoonist ja sellel lähedusest ligi 40 mädanevat kitsekorjust, millest enamik oli niivõrd lagunenud, et äratuntavad olid vaid sõrad ja sarved.

Viktorile valmistab muret, et lagunevad korjused võivad reostada põhjavett, mida nad kaevust võtavad. Samuti märkis ta, et korjused võivad meelitada ligi metsloomi, kes levitavad nakkusi.

Põld ei ole aiaga piiratud ning kitsed sattusid põllu kaudu Krapivini aeda.

Vabalt jalutavad kitsed on naabrite jaoks teine probleem. Kitsed sattusid hiljuti Krapivini maja hoovi ning sõid ära seal kasvavad noored kastani- ja kirsipuud ning roosid.

Naabrid küsisid Repinskilt hävitatud taimede eest 100 eurot kahjutasu, kui nende sõnul nõustus Repinski andma vaid 50.

Repinski: minu farmis surevad kitsed vanadusse

Martin Repinski selgitas Postimehele, et erinevalt tavafarmidest ei saadeta tema farmis loomi lihakombinaati või ei tapeta neid, kui nad enam piima ei anna või kui nendega on õnnetus juhtunud. Repinski sõnul elavad tema farmis loomad oma elupäevade lõpuni ka siis, kui nad ei anna enam piima või kui nendega on juhtunud õnnetus. Seetõttu võib Konju kitsefarmis näha ringi liikumas lonkavaid kitsi.

«Loomad surevad meie farmis kõige rohkem just vanadusse, keskmiselt sureb 1–3 kitse nädalas. Korjustele tuleb järele spetsiaalne auto, mis käib meie juures tavaliselt 1–2 korda kuus. Konteiner ongi mõeldud nende loomade hoidmiseks,» selgitas Repinski.

Lageda taeva all vedelevaid korjuseid põhjendas Repinski sellega et mõne päeva eest lõhkus keegi konteineri ukse, tungis sinna sisse ja viskas korjused välja.

«Õnneks juhtus meie traktorist konteineri juures olnud inimesi nägema, ta hakkas neid pildistama ja nad sõitsid seepeale ära. Tegime kolmapäeva hommikul selle kohta politseisse avalduse. Loodan, et nad teevad oma tööd hästi ja vandaalitsejad leitakse peagi üles,» rääkis ta.

Ta lisas, et on kogemusest õppinud ja praeguseks on korjuste jaoks mõeldud konteiner ümber ehitatud.

Repinski täpsustas, et konteiner on põllu poolt piiratud, aga teelt on selleni vaba pääs. Ta väidab, et kitsed ei jaluta teel ja välistab selle, et loomad sattusid konteineri territooriumile.

Naabrite taimede hävitamise kohta rääkis Repinski, et Konju kitsefarmis elab üle 700 looma, kes kõik on mahekasvatusel. Kitsed viibivad pidevalt karjamaal, mis on piiratud elektrikarjusega, samuti valvab neid karjus.

«Üldjuhul püsivad kitsed karjamaal, kuid kuna kitsed on uudishimulikud loomad, siis võib juhtuda, et nad otsivad uusi paiku, mida uudistada. Mõni kord juhtub õnnetus ja nad satuvad naabrite territooriumile. Tavaliselt klaarime need olukorrad omavahel, kas kompenseerime rahaliselt või leiame teisi võimalusi,» selgitas ta.

Repinski lisas, et kohtus Viktor Krapiviniga eelmisel nädalal ja leppis temaga kokku, et maksab kahjuhüvitiseks 75 eurot.

«Raha tegelikult ootas teda Konjus juba mõnda aega, kuid kahjuks ei jõudnud info selle kohta korralikult temani. Hiljuti tuli ta rahale järele ja me klaarisime olukorra ära. Vabandan väga tema ees ja loodan, et suudame sellised olukorrad lahendada edaspidi omavahel,» ütles Repinski.

Veterinaar- ja toiduameti inspektor läks farmi kontrollima

Veterinaar- ja toiduameti pressiesindaja Martin Altraja ütles Postimehele, et loomsete kõrvalsaaduste ehk hukkunud või tapetud loomade nõuetekohase käitlemise eest vastutab loomapidaja.

Ta märkis, et hukkunud või tapetud loomade korjuseid tuleb hoida farmist välja viimiseni nii, et risk inimeste ja loomade tervisele on välistatud, see tähendab võimalikult eraldatult tootmis- ja loomapidamishoonetest, söödast ja elusloomadest.

«Loomade korjuseid tuleb koguda ja hoida kindlalt kaetuna ja lekkekindlates tingimustes, võimalusel vastavates mahutites kus peal on kirjas ka jäätme kategooria tähis ning nõuetekohane hoiatustekst. Hukkunud või hädatapetud loomade korjused tuleb viia farmist välja selleks tunnustatud töötlemisettevõttesse,» ütles ta.

Altraja lisas, et veterinaar- ja toiduameti järelevalveametnik läks täna Konju farmi olukorda kontrollima.