Savisaare protsess: ehitusjärelevalve juhi sõnul käskis Taavi Aas Kofkini vorstiputkade trahvimisega oodata

Tallinna linnaplaneerimise ameti ehitusjärelevalve teenistuse endine juht Rain Seier ütles täna Harju maakohtus Edgar Savisaare kohtuprotsessil, et ärimees Alexander Kofkin paigaldas oma vorstikioskid ehitus- ja kasutusloata, mis vormistati tagantjärele.

Rain Seier rääkis, et kuigi seaduse järgi pidanuks ehitusjärelevalve alustama kioskite ebaseadusliku püstitamise tõttu vääreomenetlust, ütles tollane abilinnapea Taavi Aas, et menetlusega tuleks oodata.

«Taavi Aas ei öelnud, miks peab väärteomenetlusega ootama ja ma ei küsinud ka. Ta ei olnud kohustatud ütlema, ta oli mu ülemus. Ütlesin alluvatele, et nad ootaksid menetluse alustamisega ja rohkem ma Taavi Aasaga sellest juttu ei teinud,» rääkis Seier.

Kuigi Seier ütles kohtuistungi alguses, et talle ei avaldanud keegi survet, et vorstikioskite ehitus- ja kasutusloa tagantjärele vormistamine tuleks teha kiirendatud korras, rääkis mees eeluurimise ajal antud ütlustes teist juttu.

Riigiprokurör Steven-Hristo Evestus avalikustas kohtuprotsessil, et Seier rääkis 12. juunil 2013 kriminaalasja eeluurimise ajal teist juttu. Seier rääkis neli aastat tagasi, et tollal abilinnapea ametis olnud Taavi Aas andis talle mõista, et Kofkini kioskite ehitus- ja kasutuslubasid peaks menetlema kiirendatud korras.

Vastuolusid ütlustes põhjendas Seier kohtuistungil sellega, et vahepeal on mitu aastat mööda läinud ja ta ei mäleta enam detaile.

Seier lisas, et ehitus- ja kasutusloata ehitise kasutuselevõtmise eest kehtisid sel ajal praeguses mõistes naeruväärsed karistused. Iga ebaseaduslikult kasutuselevõetud kioski eest saanuks karistada kuni 360-kroonise trahviga. Tänapäeval võrdub see 23 euroga.

Linnaametnik: Estkompexim võitis kioskite paigaldamise õiguse ausal konkursil

Tallinna ettevõtlusameti hinna ja tarbijakaitse teenistuse direktor Aave Jürgen ütles kohtu ees, et linn korraldas 2008. aastal eelläbirääkimistega konkursi 11 toitlustuskioski paigaldamiseks Tallinnasse. Konkursil osales kolm pakkujat, kelle seast valis komisjon välja Alexander Kofkinile kuuluva Estkompeximi pakkumise.

Jürgen meenutas, et komisjon langetas oma otsuse iseseisvalt ja keegi komisjoni mittekuulunud inimene konkursi tulemustele survet ei avaldanud.

Jürgen meenutas, et 2008. aastal olid linnaosad eeltöö juba ära teinud ja kioskite asukohad välja valinud. Miks korraldati ühtne konkurss 11 kioski rajamiseks kogu Tallinnas ja ei jäetud kioskite paigaldamise õigust linnaosade kätte, Jürgen enda sõnul ei mäleta.

Jürgeni sõnul nägi kord ette, et kõigil taolistel kioskitel pidanuks olema ehitus- ja kasutusload enne tegutsema hakkamist.

Ametnik: Kofkini kioskite asjus ei tulnud kaebuseid

Tallinna linnaplaneerimise ameti ehituskontrolli osakonna endine juhataja Elvis Tõnnison märkis, et ärimees Alexander Kofkinile kuuluvate kioskite osas ei laekunud talle teadaolevalt tema osakonnale kaebuseid.

Tõnnisoni sõnul oli tema ülesanne 2008. aastal muuhulgas kasutuslubade allkirjastamine. Tõnnison märkis, et ehituskontrolli tegevus algas toonaste seaduste järgi kohe, kui ehitisteatis oli omavalitsusele esitatud. Et jõuda kasutusloa väljastamiseni, oli eelnevalt vajalik erinevate kooskõlastuste saamine, näiteks päästeametilt, samuti ehitise ülevaatus, märkis Tõnnison.

Ta meenutas, et 2008. aastal Tallinnasse püstitatud ärimees Alexander Kofkini firma Estkompexim Toitlustus OÜ müügikioskite osas ei laekunud teateid rikkumistest. Vaid Mere puiesteele püstitatud kioski osas laekus naabrilt kaebus ja selles osas algas ka kohtuvaidlus.

Küsimusele, miks väljastati kioskitele kasutusload tagant järele, ei osanud Tõnnison konkreetselt vastata, märkides vaid, et kui taotlus kasutusloa saamiseks esitati, siis sellega ka tegeleti. Tõnnison tõdes prokuröri küsimusele vastates, et ehituskontrolli osakonnas töötades ei teadnud ta midagi sellest, nagu oleksid Kofkini kioskid asunud tegutsema ehitus- ja kasutuslubadeta. «Tegelesime ehitusosakonnas vaid avalduste alusel küsimustele vastamisega,» märkis Tõnnison, lisades, et omal initsiatiivil ei olnud neil põhjust tegelda Kofkini kioskitega.

Tallinna linnavalitsuse õigusteenistuse õigusloome osakonna juhataja asetäitja Merike Alep meenutas kolmapäeval Harju maakohtus, et puutus 2008. aastal kokku kiirmüügikioskite teemaga, olles kahe eelnõu kooskõlastaja. Muuhulgas kirjutas ta ühele eelnõule eriarvamuse, märkides, et kui seni kehtinud linnavolikogu kord määras, et kioskite temaatikaga tegelevad linnaosad eraldi, siis ettevõtlusameti koostatud eelnõus sooviti kioskikonkurssi korraldada linnaüleselt. Seejärel tühistatigi ebakõlaga konkurss, muudeti korda ja tehti uus konkurss juba linnaüleselt.

Täna kuulas kohus üheksat tunnistajat

Harju maakohtus jätkus Keskerakonna endise esimehe, Tallinna linnapea kohalt tagandatud Edgar Savisaare kohtuprotsess, täna on kavas rahapesu puudutavates episoodides kuulata üle üheksa tunnistajat.

Täna astuvad tunnistajapinki Rain Seier, Aave Jürgen, Arvi Vaaderpass, Terje Krais, Merike Alep, Elvis Tõnnison, Kristel Valk ja Ruth Laos.

Riigiprokuratuur esitas mullu novembri lõpus süüdistuse kuritegude toimepanemises Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele, MTÜ-le Eesti Keskerakond, Tallinna linnavolikogu esimehele Kalev Kallole, lisaks veel linnavalitsuse endisele nõunikule ja viiele ettevõtjale.

Kogutud tõendite alusel on Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele esitatud süüdistus korduvas suures ulatuses altkäemaksuga nõustumises ja vastuvõtmises, suures ulatuses toime pandud rahapesus, suures ulatuses ja korduvalt toime pandud omastamises ning suures ulatuses erakonnale keelatud annetuse vastuvõtmises. Esitatud süüdistuse kohaselt võttis Edgar Savisaar olles Tallinna linnapea vastu altkäemaksu ja nõustus sellega seoses oma tööülesannete täitmisega.

Tallinna linna eelarveliste vahendite ebaseadusliku omastamise puhul on tegemist süüdistuse kohaselt linnale eraldatud eelarveliste vahendite kuritarvitamisega kohaliku omavalitsuse volikogu valimisreklaamide valmistamiseks 2013. aastal. Kohtueelse menetluse käigus esitati kahtlustus mitmele linnavalitsuse ametnikule ja eraisikule. Seitsme ametiisiku suhtes lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse selle aluse puudumise tõttu, kuna ametnike tegevus ei olnud kantud tahtlusest omastada linna vara erakonnale ega sellega seotud inimestele. Seitsme inimese suhtes lõpetas prokuratuur kriminaalmenetluse oportuniteedi põhimõtetel. See tähendab, et prokuratuuri hinnangul on kahtlustuse saanud inimeste poolt toime pandud kuritegu tuvastatud, kuid nende süü ja roll kuriteo toimepanemisel ei olnud määrav. Kõnealustele inimestele on määratud rahaline kohustus, mis tasutakse riigituludesse, lisaks peavad nad hüvitama osaliselt kriminaalmenetluse kulud.

Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistab riigiprokuratuur ärimehi Aivar Tuulbergi, Alexander Kofkini, Hillar Tederit ja Vello Kunmani. Tallinna linnavolikogu esimeest Kalev Kallot süüdistatakse kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele. Reiljan sai kohtueelse uurimise lõppedes süüdistuse Savisaarele altkäemaksu vahendamises. Kohtu all on juriidilise isikuna ka MTÜ Eesti Keskerakond. Eeluurimisel oli kahtluse alla ka reklaamiärimees Paavo Pettai, kes aga asus prokuratuuriga koostööle ja süüdistust ei saanud.