Mõttekoja STRATFOR asepresident Fred Burton analüüsis Youtube keskkonda laaditud videot pantvangidest Liibanonis ja leidis, et video on väga positiivne samm ja seal nähtu võib röövitute otsijaid aidata.
Luureekspert: pantvangivideod annavad palju infot
Burton tõstis esile, et luuretegevuse juures on pantvangivideod väga olulised, sest need näitavad, et isikud on elus, kuigi pole teada, millal video tehti.
Burton juhtis analüüsi alguses tähelepanu sellele, et röövitud on kõik ühes toas, mis on hea, kui mõelda nende võimalikule päästmisoperatsioonile.
Samuti ei paistnud, et ükski pantvangidest oleks ahelates, kuigi nende kehakeel näitab, et video on tehtud pingeolukorras ja tõenäoliselt ähvardatakse neid tulirelvaga
Burtoni sõnul saab sellisest videost palju infot: esiteks valguse osas, et kas tegemist on loomuliku või kunstliku valgusega. Varjudest paistab, et tegemist on kunstliku valgusega, mis näitab, et video tehti kas näiteks öösel või mõnes keldris.
Samuti pole videos kuulda taustamüra, mistõttu võib tegemist olla maakohaga.
Burtoni väitel on luuretöötajatel iga röövitu kohta toimik, kus on inimese pilt, meditsiiniline info, CV ja faktid nagu näiteks, et kas röövitu on käinud sõjaväes.
Viimaste piltide järgi saab kindlaks teha, kas pantvange toidetakse hästi, kas nende hügieen on korras ja kas neid on piinatud.
Burton rõhutas, et sellise video vaatamise juures on üks huvitavamaid asju märkide otsimine: kas inimeste kehakeel, silmade pilkumine või liikumine annab mingisuguse signaali. Näiteks on võimalik, et morse koodi oskav inimene üritab mõnd teadet edastada.
Lisaks pole tavatu, et neid linte näidatakse röövitute sugulastele, et teada saada, kas röövitu käitumine on tavalisest erinev.
«Minu hinnang on, et see video on väga positiivne samm – röövitud on elus ja nad tunduvad olevat hea tervise juures. Loodame, et näeme veel videolinte, mis aitavad uurijad röövituteni,» sõnas ta.
Omaaegse USA välisministeeriumi terrorismivastase agendina oli Burton seotud kõigi ligi saja 1980ndail ja 1990ndate alguses Liibanonis pantvangistatud lääneriikide kodaniku vabastamisega. Ta oli ka üks esimesi, kellel avanes võimalus pärast kriiside lahendamist pääsenuid küsitleda.