/nginx/o/2013/07/24/1917094t1h0116.jpg)
/nginx/o/2017/09/03/7063851t1h1c37.jpg)
Pühapäeva pärastlõunal saabusid Lennusadamasse rahvusvahelisel õppepurjekate regatil The Tall Ship Races edukalt esinenud Eesti Noorte Purjeõppeseltsi jahid St. Iv ja Vesta, esimesel käes regati üldvõit ja pardal terve hulk karikaid.
Õppepurjekad tõid koju sületäie karikaid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
St. Iv saavutas The Tall Ships Races 2017 avamereregatil kapten Margus Zahharovi ja vanemabi Linda Marie Ormuse juhtimisel oma klassi kiireima alusena üldvõidu.
St. Iv sai võidusõidul Halmstad-Kotka esimese koha, Turu-Klaipėda etapil neljanda koha ning Klaipėda-Szczecini etapil teise koha. Noored meeskonnaliikmed vahetusid iga etapi järel.
/nginx/o/2017/09/03/7063855t1h5435.jpg)
Pärast The Tall Ships Racesi regati lõppu purjetasid St. Iv ja Vesta Balti riikide noortega Läti ja Eesti rannikut pidi Erasmuse projekti Youth Sail 4 Creativity raames. «Viimati käisime maal täna hommikul Naissaarel. Sõitsime Eesti, Läti ja Leedu noortega Hiiumaalt Naissaarele, et õpetada neile eelkõige purjetamist. Samas korraldasime neile erinevaid töötube ja muid tegevusi väljaspool jahti, et õpetada neile, kuidas arendada koostööd erinevate inimeste vahel, kellel on kõigele lisaks ka keelebarjäär,» rääkis Zahharov.
Kojusõit päris ilma seiklusteta ei möödunud. Nimelt pidi St. Iv Vesta sleppi võtma ning Lennusadamasse aitama. «Vesta sattus meie kätte kolm aastat tagasi väga viletsas seisus mahakantud purjekana. Remontisime seda kolm aastat ja saime ta merekõlblikuks purjelaevaks. Aga teatud asjad selguvad alles siis, kui nad pinge alla satuvad. Vesta mootor, mida ei olnud võimalik kai peal katsetada, on meile nii mõnegi üllatuse valmistanud,» rääkis Vesta kapten Madis Rallmann.
Eile polnud siiski esimene kord, kui St. Iv Vestat edasi pidi aitama. «Vesta mootori ja reduktori parandamisega saime Pärnus hakkama, nii et sai rahulikult silduda ja sadamast väljuda. Aga kui käisime Kakumäe sadamas kütust juurde võtmas, siis lahkudes lendas üks sõukruvi laba ära. Selle tõttu hakkas jaht jubedalt värisema ja mootoril polnud võimsust ollagi. St. Iv võttis Vesta sleppi ja tõi sadamasse,» ütles Zahharov. Noored meeskonnaliikmed said sellega ühe kogemuse võrra rikkamaks.
/nginx/o/2017/09/03/7063859t1h0a1a.jpg)
«Purjeõppe eripära on see, et meil ei ole laevas kunagi ühtegi niisama reisijat. Ka väiksemad lapsed, kes võib-olla füüsiliselt ei jõua kõike teha, on väga tublid ja teevad seda, millele jõud peale hakkab. Purjeõppes ei saa öelda, et oi, ilm on paha, ma ei tee midagi. Ikka tuleb seista nelja tunni kaupa vahis ja sel ajal ka mingeid töid teha. Meie purjeõppeseltsiga sarnanev organisatsioon Ungaris on nimeks võtnud Sailing And Life Skill Learning. See, et peale purjetamise tuleb vahel süüa teha, nõusid pesta või koristada, annab lisaks merel hakkama saamise oskusele veel kogemuse teiste inimestega koos töötada. Meeskonnatunnet, oskust tegutsedes ka teistega arvestada, tänapäeval kahjuks kuskil eriti ei õpetata,» rääkis Zahharov.
Meeskonnas olid nii Eesti, Läti kui Leedu noored ja seetõttu püüti kogu aeg rääkida ühes keeles, et kõik aru saaksid. Kui keegi oma keeles rääkima hakkas, hüüti kusagilt kohe: bora-bora. Sellega tuletati meelde kokkulepet, et omavahel räägitakse ühes keeles.