Eile, 1. septembri varahommikul tegi Katrina Allikmaa Väike-Pakri saarelt mureliku kõne: «Meil jääb kogu ettevõtmine katki! Selle tuulega me ei pääse kuhugi, lubatakse kuni 17 meetrit sekundis.» Tema tütar Janete-Kristell (8) peaks koos naabripoisi Gregor Allveega (8) minema Paldiski põhikooli esimesse klassi.
Tellijale
Kes õpetaks Pakri lapsi? (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolitee tähendab, et esmalt tuleb sõita traktoriga Pakri paadisadamasse, sealt üle väina Kurksesse ning lõpuks autoga koolimajja. Kauaoodatud päev on käes, aga nüüd ähvardab tormine meri kõik untsu ajada. «Meretagune värk, ei saa kunagi kindel olla,» lõpetab Allikmaa kõne.