Lääne-Virumaa metsades kuuldakse keset jahihooaega karupoegade nuttu

Karupojad metsas. Foto: AFP / Scanpix

Keskkonnainspektsioon otsib Lääne-Virumaal Võle metsas pärast küttimist kahte orvuks jääda võinud karupoega, kelle nuttu kohalikud elanikud väidavad kuulvat.

«Eile hommikul korjasin pesu ja siis karupojad nutsid metsa ääres. Hommikul oli väga vaikne ja müra pole ning see oli väga hästi kosta. Olen eluaeg olnud maalaps ja ma teen karul ja teisel loomal ikka vahet – ilmselgelt olid need karupojad,» rääkis kohalik elanik Kristel. Ta hindas, et karupojad võisid tema kodust asuda pooleteise kuni kahe kilomeetri kaugusel.

Karupoegi ta ise näinud pole, kuid kuna nad on sündinud sel aastal, siis nad omapäi ilmselt ellu ei jää. «Väga kurb lugu,» lausus ta ja lisas, et ehk oleks Elistvere loomapark või loomaaed nõus neid enda juurde võtma. «Ma ise loodan, et nad liiguvad ranna poole. Kuna ma ise olen seal metsas karuga kokku jooksnud, siis seal on võib-olla mõni emakaru, kes nad oma tiiva alla võtab,» lausus ta.

«Kindlasti ei tohi inimene karupoegade ellu sekkuda, sest sellega võetakse neilt igasugune võimalus jääda metsloomadeks ja elada normaalset karuelu looduses.»

Möödunud pühapäeva varahommikul kütiti Võle küla metsas üle paarisaja kilo kaaluv emakaru, kes oli tänavu maakonnas kuues elu kaotanud metsaott. Eesti Jahimeeste Seltsi tegevjuht Tõnis Korts ütles, et nende andmete järgi on tänavu kütitud karudest olnud üks emane. «Kas see oli poegadega emane karu või ilma – selle kohta meil andmed puuduvad. Me oleksime väga tänulikud, kui me saaksime selle teada,» rääkis ta.

Korts ütles, et jahimehed on väidetavate emata jäänud poegade kohta küsinud infot ametkondadelt, kuid seni pole kinnitust, et orvuks jäänud nutvad karupojad üldse metsas on. «Me ei saa aru, kust see info tekkis. Täna on see oletus. Kui kütiti lihtsalt emast karu, siis on see eetiliselt korrektne – ka emaseid karusid kütitakse ja riik on meile küttimiseks pannud kohustuse,» lausus ta.

Keskkonnaministeeriumi jahinduse nõunik Tõnu Traks ütles, et nendeni jõudis eile teave poegadega karuema küttimisest Lääne-Virumaal, kus kaks karupoega on jäänud orvuks. Kui info vastab tõele, on tegu ebaseadusliku teoga, sest vastavalt jahieeskirjale on keelatud poegadega emakaru küttimine.

Karudel õigus karuelule

Keskkonnainspektsiooni Lääne-Virumaa büroo alustas esialgu asjaolude selgitamist.

Keskkonnaagentuuri eluslooduseosakonna juhtivspetsialist Peep Männil ütles, et mis puudutab karupoegade edasist saatust, siis Eestis tegeleti aastaid orvuks jäänud karupoegade kasvatamisega, kuid see tegevus lõpetati, sest loomadel ei tekkinud vajalikku inimpelglikkust.

«Suureks kasvanud karud kippusid toitu otsima ikka inimeste lähedalt, kuid kokkupuuted selliste täiskasvanud loomadega võivad olla saatuslikud – armsast karupojast kasvab mitmesaja kilone kiskja. Ka loomaaedades ja -parkides puudub huvi karude pidamise vastu,» nentis Männil. Nii on juba aastaid otsitud Alaveski loomapargi kolmele karule kodu. Kuna Euroopas läheb karudel hästi, puudub ka loomaaedadel huvi nende kunstlikes tingimustes pidamise vastu.

Seega tõdes Männil, et kõige õigem on jätta karupojad loodusesse. «Isegi, kui tegemist on esimese aasta poegadega, on neil võimalus jääda ellu. Täiesti mõistetav on, et emast ilmajäämine tekitab alguses poegades peataoleku, kuid metsas on praegusel ajal piisavalt toitu ellujäämiseks,» uskus ta.

Männili sõnul on ka uuringutega tõestatud, et karupojad saavad iseseisvalt hakkama alates seitsmendast elukuust ehk sama aasta juulist. Selleks ajaks on nad täielikult iseseisval toitumisel, neil on välja arenenud esmavajalikud kaitserefleksid ning nad suudavad endale ka eelolevaks taliuinakuks pesa ehitada.

Ka varem Eestis kasutatud emata jäänud karupoegade rehabilitatsiooni metoodika järgi lasti karupojad loodusesse sama aasta juulikuu keskpaigas. Praegu on septembri algus ehk siis karupojad on juba 1,5 kuud vanemad, kui metoodika eeldab.

«Kindlasti ei tohi inimene karupoegade ellu sekkuda, sest sellega võetakse neilt igasugune võimalus jääda metsloomadeks ja elada normaalset karuelu looduses. Samuti ei tohi neile süüa anda, kuna looduses on praegu piisavalt toitu, et taliuinakuks energiatagavara koguda,» pani Männil inimestele südamele.

Suurendamaks karupoegade ellujäämisvõimalusi, ei tohiks Männili sõnul selles piirkonnas, kus orvud eeldatavasti elavad ning taliuinakusse jäävad,  ajujahte ega koertega jahte eeloleval jahihooajal korraldada.

Tänavu võib maakonnas küttida 13 karu. Karude jahihooaeg kestab 1. augustist kuni 31. oktoobrini.