Riigikogu esimehe Ene Ergma sõnul võivad inimesed Eestis ettepanekute ja kriitikaga välja tulla kartmata repressioone, kuid ta tõstis ka esile, et anonüümsuse kattevarjus on lihtne olla lahmiv, lausa valelik ja ebaväärikas.
Ergma: anonüümsena on lihtne olla lahmiv, valelik ja ebaväärikas
Ergma leidis, et enamasti peetakse kodanikujulguseks vaprust astuda välja negatiivse või vääritu käitumise vastu.
Ühiskonnas tekkinud probleemidele lahenduste leidmiseks oma mõtetega välja tulemine ei peaks demokraatlikus Eestis nõudma julgust, sest oma arvamuse väljendamise õigus kehtib kõigile.
Ergma lisas aga, et arvamuse avaldamise üheks kanaliks on kujunenud veebiväljaannete kommenteerimisväljad.
Ta avaldas lootust, et artiklite tõsiseltvõetavuse mõõdupuuks ei ole ainult internetis tehtud klikkide ja kommentaaride arv. Kui ajakirjanikud on kohustatud loos avaldatavaid fakte kontrollima, siis kommentaarides seda tegema ei pea.
«Kas aga saab pidada julguseks, kui oma hinnanguid peale surudes kedagi anonüümselt ja labaselt rünnatakse?» küsis Ergma. «Anonüümsuse kattevarjus on lihtne olla lahmiv, lausa valelik ja ebaväärikas. Sellise kommentaari kirjutamine ei näita julgust.»
Tema hinnagul pole vahet anonüümsel laimaval elektroonilisel kommentaaril ja nõukogude ajast veel mälus püsival, paljudele tublidele inimestele õnnetust toonud anonüümsel kaebekirjal, mis ülemustele või «organitesse» saadeti.
«Võib isegi nentida, et internetti paisatud laim on jõhkramgi nõukogude-aegsest kaebekirjast «organitele». Anonüümkirja sisu jäi enamasti teadmatuks isegi neile, keda see kiri puudutas. Internetis hakkavad aga kommentaarid elama oma elu ja nad võivad muutuda niinimetatud uueks infoallikaks,» nentis Ergma.
Ta rõhutas, et demokraatlikus riigis ei peaks kultiveerima käitumismalle, mis on omased totalitaarsetele ühiskondadele.
«Kodanik, kes anonüümsuse maski näole tõmbab ja enda pingete maandamiseks võtab vaevaks teisi sõimu või laimuga üle valada on kas arg või vajab abi,» hindas Ergma.
Tema hinnangul tuleb kaitstes ühe inimese õigust end vabalt väljendada, kindlasti ka jälgida, et ühe huvid teisi ei kahjusta või lausa kannatusi ei põhjustaks.
«Me ei saa kõiki elus ettetulevaid olukordi käskude-keeldudega paika panna, palju asju saab lahendada silmas pidades häid tavasid ja elementaarset viisakust,» toonitas Ergma.