Päevatoimetaja:
Marek Kuul
Saada vihje

Herkel, Raid ja Maruste veavad inimõiguste kaitse saadikuühendust

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Martin Smutov
Copy
Urmas Reinsalu.
Urmas Reinsalu. Foto: SCANPIX

Riigikogus moodustati täna saadikuühendus «Inimõiguste kaitseks Põhja-Kaukaasias», mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu üha laienevale inimõiguste rikkumisele Põhja-Kaukaasias.

«Venemaa on kottinud Kaukaasiat 19. sajandi keskpaigast ja see on mentaalne appitulek. Meie kui väikerahvas võiks sellest aru saada,» sõnas ühenduse aseesimees Juku-Kalle Raid. «Tänaseks on probleem Tšetšeeniast palju laiem ja soovime juhtida tähelepanu, et neid inimesi, keda kotitakse, pole üks.»

Ühenduse esimeheks valiti Andres Herkel ning aseesimeheks lisaks Raidile ka Rait Maruste. Ühendusse kuuluvad lisaks Väino Linde, Liisa-Ly Pakosta, Indrek Saar ja Urmas Reinsalu ning Herkeli sõnul on võimalik, et liikmeid tuleb veel juurde.

Herkeli sõnul loodi saadikuühendus nüüd,  sest just täna möödub 15 aastat Tšetšeeni Vabariigi Itškeeria president Džohhar Dudajevi hukkumisest  21. aprillil 1996.

Herkel meenutas, et mõned kuud varem, Venemaa vastuvõtmisel Euroopa Nõukogusse, seati Venemaale kohustuseks Tšetšeenia konflikti rahumeelne lahendamine ja inimõiguste rikkujate kohtu ette toomine.

Kuid 1999. aastal algas teine Tšetšeenia sõda.

«Siis läks inimõiguste olukord veel hullemaks ning nüüd on seadusetus ja karistamatuse sündroom levinud kõikjal Põhja-Kaukaasias. Lisaks Dudajevile tapeti Tšetšeenia sõja käigus ka teine legitiimselt valitud president, Aslan Mashadov,» ütles Herkel.

Herkeli sõnul on tal hea meel, et ühenduse liikmeks astus ka endine Inimõiguste Kohtu kohtunik Rait Maruste, sest paljud inimõiguste rikkumised  Tšetšeenias on jõudnud kohtusse, kust on tulnud ridamisi otsuseid kodanike kasuks ja Vene Föderatsiooni vastu.

«Vene ametivõimud ei ole neile otsustele peaaegu reageerinud, karistamatuse sündroom jätkub,» nentis Herkel.

Tagasi üles